Jõukus on kahe teraga mõõk: esimene omalaadne ülevaateuuring osutab, et külluse ja hariduse privileegidega käib kaasas limonaadi, mahlade ja energiajookide hambaid lagundav mõju, vahendab ScienceAlert.

Ülevaate autorid vaatasid läbi 65 varasemat uuringut 30 riigist. Neis kajastusid ühtekokku üle 60 000 inimese andmed koolieelikutest 79-aastasteni. Andmeid vaadates leidsid uurijad seose inimese sotsiaalmajandusliku olukorra ja hammaste tervise vahel.

Selgus, et märkimisväärselt kehvem on hammaste seisukord erakoolis käivatel noortel. Samuti kippus hammaste tervis olema kehvem noortel, kelle vanemate haridustase on kõrgem ja sissetulek suurem.

Esmapilgul võib seos kõlada kummaliselt: hambaravi on jõukamate perede lastele tõenäolisemalt kättesaadav. Arvestades aga, kui lähedalt on inimese toidusedel ja sotsiaalmajanduslik seis omavahel seotud, loksub kõik uurijate sõnul paika.

Uuringu ühe autori ja Griffithi Ülikooli suutervise uurija Khaled Ahmedi sõnul jaksavad karastus-, energia- ja mahlajooke paljudes riikides osta ainult jõukad. Erinevad vastumeetmed, nagu Ühendkuningriigi suhkrumaks, ei mõjuta jookide dieet- ja suhkruvabade variantide happelisust.

Ahmed lisab, et happelised joogid ohustavad igasuguse sotsiaalmajandusliku taustaga laste hambaid. Siiski võivad need rikkamate riikide elanikele olla kättesaadavamad kui vaesemates ja keskmise sissetulekuga riikides.

Haridus mõjub hammastele hästi

Mingil määral kuluvad elu jooksul enamiku inimeste hambad. Samas sõltub hammaste lagunemise, kulumise ja purunemise määr tervest reast teguritest, mis muutuvad inimese vananedes. Näiteks võivad mõne vaesemast perest lapse hambad näida esialgu terved. Ometi, mida vanemaks ta saab, seda enam võivad tema hambad argielu käigus ohtlikult kuluda.

Rahvusköökides, kus happelisi toite, nagu hibiski, tsitruselisi, tamarinde ja ahvileivapuu vilju süüakse sageli, paistab hammaste kulumine olema muude rahvastega võrreldes selgelt suurem mure. Siiski ei sõltu hammaste seisund ainult toidusedelist.

Uue ülevaateuuringu järgi kuluvad haritumatel täiskasvanutel hambad aja jooksul vähem tõenäoliselt kui teistel. Ühest küljest toituvad haritumad inimesed pigem tervislikult, teisest küljest on neil parem suuhügieen. Lisaks kimbutavad rikkaid vähem muud tervisemured, nagu reflukshaigus ja diabeet, mis võivad omakorda suuhügieeni halvendada.

Khaled Ahmedi sõnul kippusid kehvemal järjel täiskasvanute hambad kuluma, sest ühest küljest oli nende toidusedel kasin. Teisest küljest kimbutasid neid samal ajal tervisemured, nagu happerefluks, söömishäired või stress ja depressioon, rääkimata kehvemast hambaravi kättesaadavusest. Ahmed lisab, et jõukamatel täiskasvanutel on seevastu nii väiksem hambalagunemise oht kui ka parem ligipääs hambaravile, kus lagunemist varakult avastada.

Uurijate sõnul pole siiski kõik tänapäeval levinud suuhügieeni-praktikad hammastele pikas plaanis kasulikud. Mitu ülevaatesse kaasatud uurimust osutas, et näiteks elektrilise või jäikade harjastega hambaharja kasutamine seostus täiskasvanutel hammaste rängema kulumisega.

See viitab uurijate sõnul, et kuigi tervisliku suuhügieeni sõnumid peaksid teadlaste ja arstide suus olema selgemad, vajab teema põhjalikumat otsest uurimist. Ülevaates põhines enamik hammaste kulumist puudutavaid uuringuid rikaste riikide elanikkonnal. Suhteliselt madalama sissetulekuga riike käsitles vaid seitse tööd.

Veel enam, enamik ülevaates läbi vaadatud uuringuid kasutas peamiselt noorukite kohta kogutud andmeid. See tähendab, et analüüsi tulemused ei pruugi anda täit ülevaadet vanusega kaasnevast hammaste kulumisest. Ühtlasi kasutasid paljud uuringud hammaste lagunemise mõõtmiseks erinevaid ja omavahel raskesti võrreldavaid meetodeid.

Kui metaanalüüs osutab, et inimese sotsiaalmajanduslik seis võib olla elus hiljem hammaste tervise riskitegur, siis seose üksikasjad jäävad edasiste uuringute avastada.

Teadustööst kirjutatakse ajakirjas Journal of Dentistry.