Hambaarst: Eestis tõmmatakse hambaid välja pisut liiga kergekäeliselt
Aastakümnete eest arvati, et igemepõletik ehk parodontiit pole ravitav ning eakatele määrati kergekäeliselt proteese. Hambaarst Maria Toompere sõnul on parodontiit aga tänapäeval täiesti ravitav ning ravi ei pea endas hõlmama igemelõikusi.
"Kui hambad on kaetud katukihi ja bakteritega, siis igemed ei taha enam nende ümbert kinni hoida. Nii tekivadki probleemid: igemed lähevad kroonilisse põletikku," kirjeldas Toompere saates "Terevisioon".
Väiksema katukihi suudab inimene tema sõnul ise hambaharjaga maha pesta. "Kui aga hambakatust saab hambakivi, inimene ise ei saa seda enam eemaldada, ja kivi läheb hambajuure peale, siis piltlikult öeldes igemed ja luu saavad signaali, et "see on meie jaoks võõrkeha ja me hakkame seda läbi põletiku välja viskama organismist"," ütles ta.
Põletikustaadiumile viitab veritsevate igemete kõrval ka väga ebameeldiv lõhn suus. "Terve ige ei veritse mitte kunagi. Kui ige juba veritseb, siis võiks pöörduda hambaarsti juurde ja uurida, mis see põhjus on," soovitas hambaarst.
Igemepõletik on Toompere sõnul seotud kogu inimese organismiga. Näiteks suudavad hammastele kinnitunud bakterid tungida inimese veresoontesse ja kinnituda soonte sisekülgedele. "Nad soodustavad aterosklerootiliste naastude teket ehk infarktioht suureneb," osutas hambaarst. Nagu näitas ka üks Pensylvania Ülikooli uuring, vähenesid igemeravi saanud inimeste südame-veresoonkonna haigustele läinud kulud 40 protsenti.
Toompere põhisõnum on aga, et parodontiit on ravitav. Võrreldes Skandinaaviaga on selle raviga Eestis lihtsalt lühemat aega tegeletud. "Eestis on näha, et kergekäeliselt võib-olla tõmmatakse hambaid välja. Tegelikult annab neid säilitada ja arusaam, et kui ma olen vana, siis mul on ärakäidavad proteesid, on täiesti vale," seletas ta. Inimene võib tema sõnul elu lõpuni elada oma hammastega, kui nende eest õigesti hoolitseda.
Igemepõletikuga arstile pöörduval inimesel puhastatakse kiviks muutunud hambakatt igemetaskust välja. "Vanasti lõigati selleks igemed lahti. Nüüd on nii head instrumendid, et mina ei näe selleks vajadust," ütles Toompere. Alles siis, kui kivi on eemaldatud, määratakse inimesele antibiootikumikuur. "Kergekäeliselt antibiootikumi kirjutada ei ole ka mõtet, aga see on kompleksne ravi. Seda inimest peab pidevalt jälgima ja ta peab ise hästi tubli olema ja õigesti hambaid pesema," seletas hambaarst.
Toimetaja: Airika Harrik
Allikas: "Terevisioon". Küsis: Katrin Viirpalu.