Hambaarst: seitse küsimust, millega määrata igemehaiguse riski ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Enamasti on parodontiit alguse saanud puudulikust suuhügieenist ja valedest hügieenivõtetest.
Enamasti on parodontiit alguse saanud puudulikust suuhügieenist ja valedest hügieenivõtetest. Autor/allikas: Wikimedia Commons

Igemehaigused tekivad ennekõike puuduliku suuhügieeni tagajärjel. Juba ilmnenud igemeprobleemi ravist moodustab õige suuhügieen 75 protsenti ning arstiabi vaid 25 protsenti.

Kümnest üle 35-aastasest inimesest kaheksal on mingit laadi igemeprobleemid. Igemehaigused on Euroopas enim põetavad, kuid kõige harvemini märgatavad haigused. Need ei põhjusta enamasti valu ega ebamugavustunnet, ent kaugelearenenud haigus on peamine hammaste kaotamise põhjus, kirjutab Tartu Ülikooli hambaarstiteaduse vilistlane Kertu Ollema Tartu Ülikooli vilistlaste ajaveebis.

Terve inimese suus elab rohkem kui 700 liiki baktereid, millest enamik on täiesti ohutud ja heas suhtes oma peremeesorganismiga. Kui hambaid ei puhastata piisavalt tõhusalt, kuhjuvad bakterijäägid igemepiiril ja moodustavad hambakatu, luues soodsa pinnase ohtlike bakterite kinnitumiseks. Kõigil juhtudel on igemepõletik ja igemehaigus parodontiit põhjustatud just bakterite hulga kasvust ja sellega kaasnenud hambakatust.

Riskitegurid

Parodontiidi peamisi põhjusi pole esialgu mõtet otsida toitumisest, samuti ei tohiks kohe kahtlustada raskeid üldhaigusi, millega see haigus kaasneb. Enamasti on parodontiit alguse saanud puudulikust suuhügieenist ja valedest hügieenivõtetest.

Üks peamisi haiguse tekkimise ja arenemise riskitegureid on suitsetamine. Suitsetaja igemed on pidevas hapnikuvaeguses. Seega tekib neis ideaalne keskkond, kus saavad elutseda hapnikku mittevajavad bakterid.

Osa inimesi haigestub igemehaigustesse hoolimata heast suuhügieenist geneetilise eelsoodumuse tõttu. Igemeprobleeme võib rohkem esineda ka puberteedieas ja raseduse ajal.

Kas sul on igemehaigus?

Ollerma pakub enesekontrolliks seitse küsimust. Kui vastad vähemalt ühele neist seitsmest küsimusest "jah", siis peaksid pöörduma hambaarsti poole, et oma igemeid kontrollida, ütleb ta.

Kas igemed on turses?
Kas igemed veritsevad hambaid pestes, hambaniiti või hambavaheharja kasutades?
Kas igemed on taandunud ja hambad tunduvad olevat pikenenud?
Kas mõni hammas on hakanud liikuma?
Kas näed igemeid masseerides kollakat mädataolist vedelikku igeme ja hamba piiril?
Kas hambad on asendit muutnud või hammaste vahele on tekkinud vahed?
Kas keegi sinu pereliikmetest on igemepõletiku tõttu hambaid kaotanud?

Parodontiiti on põhjaliku uurimise ning raviga võimalik kontrolli alla saada ja peatada. Peamine on eemaldada bakteriaalne hambakatt ja saavutada patsiendi väga hea suuhügieen, kirjutab Ollerma.

Kodune suuhügieen

Ollerma sõnul on igemehaiguste ravimisel kõige tähtsam kodune suuhügieen. Arstiabi moodustab ravi tulemuslikkusest vaid 25 protsenti, patsiendi kodune suuhügieen 75 protsenti.

Enne hammaste pesemist soovitab Ollerma puhastada hambavahed katust ja toiduosakestest hambaniidiga, laiemate hambavahede korral kasutada hambavaheharjakest.

Lisaks hammaste pesemisele soovitab ta kasutada suuloputusvedelikku, mis aitab pärssida bakterite kinnitumist hambapindadele ja vähendab nende hulka suus.

Ollerma võtab soovitused kokku ühe parodontoloogi ütlemisega, et igemehaiguste ravi on nagu aiandus. "Esmalt puhastame peenra umbrohust ja siis peame seda aeg-ajalt hooldama, et peenar jälle umbrohtu täis ei kasvaks," sedastab ta.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: