"Uudiste teadmine on selles mõttes hästi tähtis, et inimene peab olema ette valmistatud teiste inimestega suhtlemiseks," ütleb Kõuts-Klemm. Ta toob näite Jüri Ratase peaministri ametist tagasiastumisest, kus sündmuste kulminatsioon saabus öösel. Hommikul arutlesid kõik juhtunu üle juba varakult ning inimesed, kes polnud tagasiastumisega kursis, tundsid end pigem halvasti, sest ei osanud kaasa rääkida.

"Uudised on ikkagi meie ühise sotsiaalsuse ja läbikäimise osa. Ilma selleta on üsna keeruline leida jututeemasid ja teada, mis siis on olulist toimunud," tõdeb ajakirjandussotsioloog. Samuti osutavad intervjuud ja meediatarbimise uuringud, et paljud inimesed kerivad juba enne voodist tõusmist nutitelefonist uudised läbi. "See on hästi levinud asi ja tõepoolest see võimaldab meile ka kindlustunnet, et maailm on endiselt alles, asjad on paigas ja mind ei varitse ohud," loetleb Kõuts-Klemm.

Ühismeediat uudistada võib küll, aga...

Hommikuse ühismeedias käimise mõju kohta ütleb Ragne Kõuts-Klemm, et sealne sisu sõltub inimese endale kujundatud meediamenüüst ja varasematest valikutest. "Kui inimese tähelepanu on sotsiaalmeedias hästi palju olnud pööratud igasugustele konfliktsetele, rõhuvatele ja keerulistele teemadele, siis tema hommikune meediamenüü tõenäoliselt on ettesöödetud samasugune," tõdeb ta. 

Teisisõnu, kui inimene ei soovi päeva alustada musta närvi ja ärevusega, võiks ta konfliktse ühismeediavoo korral seda Kõuts-Klemmi sõnul alles päevapeale lugeda. Samas võiks iga lugeja oma meediamenüü ja infodieedi üle vaadata ning mõelda, kas ja kuidas seda oma valikutega positiivsemaks kujundada.

"Teame ka seda, et väga paljud just sellepärast kuulavadki mõnd raadio hommikuprogrammi, kus on nende lemmiksaatejuhid, kes siis nende päeva aitavad käima lükata positiivses ja kas naljaga seotud või rõõmsas meeleolus," toob ajakirjandussotsioloog näite. Ta lisab, et tema hinnangul on inimesed oma meediavaliku kujundamisel pigem hästi teadlikud.

Nutiseade või "Terevisoon"?

Kõik inimesed ärkamise järel voodis siiski nutitelefonist uudiseid ei loe. Suuremalt jaolt kiigatakse nutiseadmest sõpradelt tulnud sõnumeid ja rakenduste kõikvõimalikke teavitusi. Kui sõpradelt tulnud sõnumid on Ragne Kõuts-Klemmi oletamisi pigem tujutõstvad, siis rakenduste sisupakkumised sõltuvad taas inimese varasematest valikutest.

Teine osa inimesi ei puutu ärgates telefoni üldse. "Pigem on ka see seltskond täiesti olemas, kes lähebki kööki ja paneb mängima "Terevisiooni" taustaks ja sealt tulevad uudised," kirjeldab Kõuts-Klemm. Telekanalist tulevad uudised kujundavad taas jälle täiesti isesugust uudistetaju ehk lõpeks igaühele oma: kellele valikupõhine ühismeedia, kellele lustlikud hommikuraadiod ja kellele teleuudised.

Tulgu uudised, kust need hommikul ka tulevad, inimeste aeg on hommikul piiratud. Sestap tarbib inimene uudiseid hommikul kiirelt ja pealiskaudselt. "Võimalik, et süvenetakse rohkem näiteks siis, kui päev on päriselt pihta hakanud a jõutakse tööle. Võib-olla loetakse seal lehed läbi või siis esimese asjana minnakse mõnda uudisteportaali," kirjeldab Kõuts-Klemm ja kordab, et hommikust uudistesse süüvimist uuringud ei näita.