Nutiseadmes kättesaadav meedia võimaldab teha tihedamalt meedia tarbimiseks pause, mis röövivad inimestelt aega ja tähelepanu, leiavad Tartu Ülikooli ajakirjanduse professor Halliki Harro-Loit ja ajakirjandussotsioloogia kaasprofessor Ragne Kõuts-Klemm.

Infokülluse tingimustes võistlevad meedia sisutootjad inimeste tähelepanu pärast. Pingutatakse ka väga väikeste ajaühikute nimel. Ühelt poolt on meediaväljaanded loonud kiiresti tarbitava meediasisu ja teisalt on traditsioonilised meediatarbimise pausid jäänud samuti inimeste päeva raamistama.

Selle selgitamiseks, kuidas meediapausid inimeste igapäevaellu trügivad, said üliõpilased ülesande jälgida oma pere meediatarbimist ja pidada selle kohta päevikut. Teadlased tõid nende põhjal välja nelja tüüpi meediakasutuse pause: puhverpaus, paus hingetõmbeks, ooteaja paus ja katkestav paus.

Teades meediapauside liike, on võimalik neid uurijate sõnul hõlpsamini tähele panna. Ühtlasi, kes tööl poole ülesande pealt avastab end taaskord uudiseid lugemas, teab siis, et pausimeedia tegi oma tööd hästi.

Paus kui puhver

Puhverpaus on uuringu autorite sõnul ülemineku meediapaus erinevate tegevuste ja rutiinide vahel. Näiteks hommikul ärgates voodis telefonist uudiste lugemine on meediapaus ärkamise ja voodist tõusmise vahel. Sarnane paus on ka enne uinumist uudiseid sirvides.

Puhverpaus märgibki erinevate tegevuste vahelist aega, mida inimesed täidavad meediakasutusega, kas sellele keskendudes või meediasisu muu tegevuse "taustal" tarbides. Näiteks on puhverpaus meediatarbimine enne tööle minekut: olgu see kodus hommikusöögi taustaks uudiste sirvimine, autos raadiosaadete kuulamine, lehelugemine kohvitassi kõrval ning mõnikord ka lõunaajal meediat sirvides.

"See on üsna tavapärane, et ühelt tegevuselt ümberlülitumiseks vaatame korraks uudistevoo kiiresti üle – kas maailm on ikka sellisena alles, nagu me arvame ja kas saame rahuliku südamega asuda uue tegevuse juurde," selgitab Ragne Kõuts-Klemm sellise pausi tagamaasid.

Paus hingetõmbeks

Hingetõmbe pausi kasutatakse töövälisel ajal, näiteks õhtuti ja pühade ajal, mil inimesed saavad vältida oma kohustusi ja vaadata filme või telesaateid. Meediakasutust võib samuti pidada sel juhul puhkamiseks.

Kuna paus hingetõmbeks on ajaliselt pikem, kui teised välja toodud pausid, siis selle nimetamine pausiks on uurijate sõnul vaieldav. Küll aga kirjeldasid tudengid päevikutes hingetõmbepausiks meedia tarbimiseks aja võtmist. See näitab, et meedia andis vaheldust igapäevaelule või võimaluse lülituda ümber.

Seda pausi kommenteerides arvab Kõuts-Klemm, et meediat kasutatakse puhkamiseks või hingetõmbeks põhjusel, et meedia on kõige lihtsamini ja kiiremini kättesaadav ajasisustamise võimalus: "Pole vaja pikki läbirääkimisi ja aja klapitamist kaaslaste või pereliikmetega, et võtta ette midagi, mis aitaks lõõgastuda."

Sellises kasutusviisis ei ole tema sõnul midagi uut. "Meediat kui odavat ja kõigile sobivat meelelahutajat kritiseerisid juba eelmise sajandi algupooles klassikuteks saanud kultuurikriitikud Frankfurdi koolkonnast, kes kartsid, et selliselt veedetud aeg ei ole piisavalt tähenduslik või kvaliteetne," tõdeb Kõuts-Klemm.

Ooteaja paus

Ooteaja paus tekib uurijate sõnul aga siis, kui inimene on sunnitud täitma ootamise aega, näiteks oodates rongi, kliente, kohtumisi. Sellist aega on ka nutieelsel ajal kasutatud ajakirjade, ajalehtede ja raamatute lugemiseks.

Meedia sisupakkujad on välja töötanud nutitelefonide ja -kellade jaoks uudiste lühivormid, et saada inimeste tähelepanu enda sisule ka väga lühikese ootepausi ajal. Ooteaja pausid on sisuloojatele niisiis väga oluline tähelepanu ja aja ressurss.

"Selle pausi niivõrd mahukat hõlvamist meedia poolt tasuks kindlasti sügavamalt uurida," arvab Kõuts-Klemm: "Kuna nutiseade on meie taskus kogu aeg olemas, siis on tegelikult keeruline öelda, kas me sisustame ooteaja pausi uudiste lugemisega sellepärast, et meil on hädavajalik olla pidevalt kursis, või vastupidi."

Nutiseadme olemasolu aitab meil tema sõnul nii-öelda mõttetuna näivat vahtimist sisustada meie arvates millegi tähenduslikuga. "Kas meil on ebamugav näidata ennast teistele näiteks arsti ootejärjekorras või bussipeatuses mitte midagi tegevana?" arutleb ta.

Katkestav paus

Kui koosolekul või loengus läheb igavaks ja enesedistsipliin on nõrk, vaadatakse, kas meedias on midagi uut lisatud või teavitab nutiseade uuest uudisloost. See on uurijate sõnul katkestuspaus, mis tekib, kui inimene peatab oma tegevuse meedia tarbimiseks. Seejuures võidakse katkestada igasugune tegevus, nagu metsas marjade ja seente korjamine, jalutamine, suhtlemine või loengu kuulamine. Pidevalt uuenev nutiseadmes uudisvoog ja selle jälgimisvõimalus loovad võimaluse lühikesteks kuid sagedasteks katkestuspausideks.

Katkestavat pausi võib teisiti nimetada ka segavaks pausiks, sest katkestuspaus ei sõltu vabast ajast ega asukohast. Katkestuspaus on erinevalt eelnevatest pausidest tekkinud tänu meedia kättesaadavusele nutiseadmetes ja arvuti kaudu.

Kõuts-Klemm toob välja, et kindlasti jõuab meieni nii mõnigi kord olulisi teateid, aga suur osa meie tähelepanu püüdvast materjalist tõenäoliselt siiski pole nii oluline, et tuleks ilmtingimata teised tegevused katkestada.

"Päevikute autorid kommenteerisid tihti oma käitumist kui ebavajalikku ja häirivat," ütleb ta. "Nii mõnigi neist tõi ka välja, kuidas nad sellise segava pausiga hakkama saavad – loobuvad teavitustest, seavad teatud kellaaegadeks telefoni lennu- või värinata režiimile või peidavad telefoni kotipõhja." 

Meediapauside puhul on uurijate sõnul oluline jälgida, kas inimene ise võtab meediapausi või on hoopis meedia see, mis loob inimesele päevarütmi ja paneb teda oma tegevusi katkestades meediapause tegema. Kas paus meediale või meediapaus, see on niisiis inimeste enda teha.

Kui soovid enda meediapäeva analüüsida, vasta järgnevatele küsimustele:

• Mis kellaaegadel ja kui kaua kasutad erinevat meediat päeva jooksul?
• Millised tegevused kaasnevad meediakasutusega, kui üldse?
• Kas meediakasutus oli põhitegevus või lisategevus?
• Millised meediaga seotud tegevused toimusid koos teiste inimestega, millised olid üksi?
• Kui tihti tunned end häirituna meediast põhjustatud segamise tõttu?

Teadusartikkel ilmus ajakirjas European Journal of Communication