Äratuskella võiks Hioni sõnul panna helisema vaid üheks korraks. "Kui paneme äratusekella edasi, siis ühtepidi see annab hommikusse katkestatud une," ütles ta saates "Terevisioon". Mitmete katkestustega uni võib Hiobi sõnul muuta inimese algaval päeval väsinuks ja tujutuks. Ta võrdles katkestatud und ebapiisava unega, sest mõlemad võivad mõjutada inimesel suisa teatud geenide avaldumist.

"Teine osa on see, et vastu hommikut me magame oma üliväärtuslikku REM-und," osutas unearst. REM-uni ehk kiirete silmaliigutuste uni on oluline inimese mälu ja tähelepanu jaoks. "Oleks parem, kui me seda ei katkestaks. Parem saada see ühes jutis nii palju kätte, kui seda parasjagu hommikus on," soovitas unearst.

Kellahelinat edasi lükkav inimene võib helinate vahel küll uuesti uinuda, aga Hioni sõnul pole see kosutav uni. "Vastu hommikut me võib-olla satume tagasi kiirete silmaliigutuste unne, aga võib-olla jääme pindmisse unne," selgitas ta.

Täpsemalt sõltub kellahelinate vaheline uni sellest, millises uneetapis on inimene ärkamise hetkel. "Meie täiskasvanu unetsükkel on poolteist tundi ja selle jooksul me käime läbi: teine, kolmas, teine, REM, teine, kolmas, teine, REM," loetles Hion etappe. Kolmas etapp on meditsiinilises mõttes sügav uni, mida inimene magab pigem öö esimeses pooles. Hommikupoole muutuvad aga just REM-une etapid üha pikemaks.

"Osalt sõltub (ärkamise raskus) sellest, mis kell me oleme magama jäänud," jätkas Hion. Samuti võib mõne inimese jaoks olla oluline, kas ta on ärkamishetkeks teatud arvu tsükleid täis maganud. Kõigele lisaks peab unearsti sõnul arvestama, et igal inimesel on oma unerütm ehk kõige soodsam aeg ööpäevas magamiseks. "Osad meist on lõokesed, osad öökullid. Osad on varasemad magajad, teised hilisemad," võrdles ta.

Kes tahab harjutada end varem ärkama, võiks Tuuliki Hioni sõnul enda vastu leebe olla. "Ideaalne oleks, kui te harjutate ennast iga päev natukesehaavalgi varasemaks, et see muutus ei oleks kohe kaks tundi varasemaks," soovitas ta. Päevapealt mitme tunni võrra ärkamist nihutades tekitab inimene endale social jet lag'i ehk tahtliku ajavööndivahetuse efekti. "Kokkuvõttes varase ärkamise saab teha endale kergemaks, kui me saame piisava hulga und," sõnas Hion.