"Arvatakse, et enamikule inimestest sobiv temperatuurivahemik on 18–21 ja osades allikates ka 16–18 kraadi," ütles Hion saates "Terevisioon". Parima keskmisena on uuringutes nimetatud 18,3 või 18,6 kraadi. Samuti on unearsti sõnul oluline, et magamistoas oleks värske õhk.

See aga ei tähenda, et talvisel ajal saaks soovitada lahtise aknaga magamist. Ehkki inimesed on oma temperatuurieelistustelt väga erinevad, saab unearsti sõnul rääkida und häirivatest temperatuuridest. Nimelt võib ööunne tekkida mikrokatkestusi vähem kui 12 kraadi ja enam kui 24 kraadi juures. "Uuringutes hakkab ilma tekkideta magajaid külm kergemini häirima kui soe," osutas Hion veel.

Ahiküte on kõige loomulikum

Õhtul enne magamajäämist hakkab keha Tuuliki Hioni sõnul soojust ära andma. "Meil lähevad käed-jalad soojemaks. See on seepärast, et keha sisemus hakkab jahtuma ja me anname laienenud veresoonte kaudu soojust ära," põhjendas ta. Ühtlasi oletab ta, et soojad käed ja jalad on uinumiseks olulised, sest kui need kehaosad külmetavad, on raske magama jääda.

Inimese kehatemperatuur ja erksus muutuvad ööpäeva jooksul käsikäes. Õhtul on inimkeha kõige soojem ja varahommikul kõige jahedam. "Üldiselt kehatemperatuur langeb õhtusest ärksuse tipu ajast peale kuni hommikul kella viieni," täpsustas Hion.

Unearsti sõnul võib jahedas magamine ollagi inimesele loomulik. "Kui täna uuritakse Aafrikas elavaid suguharusid, kes elavad nii, nagu inimene kunagi oli, siis nemad ärkavad üles hommikul, kui on kõige jahedam. Siis nad toimetavad ja lõunaks, kui on kuum, lähevad jälle varju," võrdles ta.

Sestap pole ühtlase temperatuuriga tuba inimesele üldse loomulik keskkond. "Selles mõttes ahiküte, kus sul on päeval köetud tuba, mis öö jooksul jahtub maha, võib olla hästi loomulik," märkis Hion. Kes elab keskküttega korteris, võiks võimalusel keerata temperatuuri samuti ööseks madalamaks, umbes 18 kraadi peale. Samuti võiks kodus olla erineva paksusega tekke, mida vastavalt vajadusele öö jooksul peale ja pealt ära võtta.

Mõned korrad öö jooksul hetkeks ärgata on Hioni sõnul tavaline. "Inimene kõiki kordi ei mäleta, aga me liigutame, keerame, nihutame ennast ikkagi mitu korda öö jooksul," kirjeldas ta. Kui inimene ärkab juba rohkem kui 5–6 korda, sest toas on näiteks liiga külm või palav, on seda unearsti sõnul palju.

"Samas piisav uneaeg on kõige olulisem: seitse kuni üheksa tundi täiskasvanutel, kaheksa kuni kümme tundi teismelistel, väiksematel lastel üle 10 tunni ja kolme kuni viieaastastel 13 tundi," loetles ta.