Gross-Paju sõnul on mälu spetsiifiline ehk sellel on iseenda kaitseks erinevad funktsioonid. "Näiteks (on olemas) normaalne unustamine – me ei mäleta ju kõike, mis maailmas on juhtunud," ütles neuroloog saates "Terevisioon". Mõni teine funktsioon, nagu hajameelsus võib inimest aga häirida. "(Sel juhul) tundub, et me oleme unustanud, aga tegelikult me pole meelde jätnud," võrdles ta.

Juhul, kui inimesele ei meenu näiteks mõni talle teadaolev nimi, on tegu blokeerimisega. "See on, kui üks mälestus blokeerib teist või mingisugune muu asi blokeerib õige asja esilekerkimist," selgitas Gross-Paju. Samas lisas ta, et kui end blokeerimiselt tabades rahulikuks jääda, tuleb umbes pool blokeeritud infost ühe minuti jooksul meelde.

"(Nimede unustamine) on hästi tüüpiline just nendele inimestele, kellel ongi väga kõrged nõudmised endale," selgitas neuroloog. Kui sellise inimese elu on muutnud mingil põhjusel stressirohkemaks ja ärevamaks, võib ta olla hajameelsem ja tunda end blokeeringutest rohkem häirituna.

"Kui vaadata kogu elanikkonda, siis 30 protsenti inimestest arvab, et nad unustavad ebanormaalselt palju," märkis Gross-Paju veel. Kui inimesed peavad ebanormaalseks, et unustavad pargitud auto ja autovõtmete asukoha, siis neuroloogi sõnul on kõik sellised unustamised tavalised. "Kuidas me seda enda jaoks tõlgendame, sõltub ärevuse- ja stressitasemest," lisas ta.

Arsti poole tasub Katrin Gross-Paju sõnul pöörduda sellel, kes tunneb, et unustamine teda ikkagi häirib, aga ise ta midagi ette võtta ei suuda. "(Arsti juures) me saame täpsustada, kas tegemist on tavapärase unustamisega võib-olla ärevuse suurenemise foonil või tõesti on tegemist mingisuguse haigusega," märkis neuroloog.

Mäluhäire tunneb Gross-Paju sõnul ära ebatavalisemast käitumisest. "(Näiteks) vanaema helistab lapselapsele mitu korda päevas, et "kuidas sul koolis läks?". Või ta unustab ära mingid maksud või ei oska teatud toite teha enam," tõi ta näiteid.