Tartu Ülikooli farmakognoosia professor ja uuringu üks autor Ain Raal sõnas, et levinud arusaama järgi on inimesed täiskuu perioodil närvilisemad ja agressiivsemad. Muu hulgas arvatakse, et sageneb liiklusõnnetuste arv ja psühhiaatriakliinikute vastuvõtule satub rohkem inimesi.

"Ka meie apteekrid on juba aastakümneid tähele pannud, kuidas täiskuu ajal kipuvad konfliktid patsientidega sagenema. Apteek erineb paljudest teistest teenindusvaldkondadest aga just selle poolest, et sinna tulevadki inimesed, kellel on mõni terviseprobleem," ütles Raal ERR-ile.

Seetõttu otsustas Raal uskumuse tõepõhja apteekide abil kontrollida. Uurimisrühm palus mitmekümne apteegi töötajatel täita kuupäevadega tabelit. Töötajad pidid teatud skaala alusel märkima, mitu konfliktset patsienti apteegis nende vahetuse ajal käis.

Sealjuures jagasid teadlased uuringusse kaasatud apteegid kaheks rühmaks. Üks rühm teadis, et uuring keskendub täiskuu päevade vaatlemisele. Teise rühma jätsid teadlased teadmatusse. "Kui ravimiuuringutega võrdlusi tõmmata, siis teine rühm oli platseebo," selgitas Raal.

"Tegelikult me ei uurinud mitte ainult täiskuupäeva, vaid ka kolme päeva enne ja pärast täiskuu loomist. Küllaldane andmehulk võimaldas meil tulemusi statistiliselt töödelda. Tänu sellele saame kindlalt öelda, et mõlemas rühmas kasvas täiskuu päevadel konfliktsete patsientide hulk olulisel määral," tõi teadlane välja.

Kuidas saadud tulemust aga selgitada? Raal on veendunud, et taevakeha ise inimest kuidagi ei mõjuta. Küll võib nähtust tema hinnangul selgitada teadvustamata enesesisendusega.

"Paljud psüühiliste probleemidega inimesed on hästi kursis ka täiskuud puudutavate uskumustega. Nad vaatavad kalendrisse või taevasse ja sisendavad endale täiesti alateadlikult, seda seejuures teadvustamata, et nüüd hakkabki mul halvem ja ma võingi endale lubada teiste inimestega halvemini käitumist," arutles professor.

Uskumus pole üldsegi vana

Uurimisrühm alustas tööd folklooritausta uurimisest, selgitamaks välja, millised uskumused on eestlaste esivanematel seoses täiskuu või kuufaasidega, seda eelkõige tervisliku seisundi võtmes. Mõnevõrra üllatuslikult polnud taolised uskumused kuigi vanad.

"Üldiselt koorub välja, et väga palju neid tervisega seotud kuufaasi-uskumusi polegi meil olnud, eriti just paaril viimasel sajandil. Küll aga on mingil põhjusel laialt levima hakanud just selline uusfolkloor, mille nüüdisaegsust saab mõõta umbes viimase 50 aastaga," täheldas ravimiteadlane.

Miks hakkasid inimesed aga üldse uskuma, et täiskuu võib närvilisust või ärritust tekitada, seda pole Raali sõnul sugugi lihtne välja selgitada. Küll võib üks põhjus olla tema sõnul kuuvalguse segav mõju unele.

"Juhtusin hiljuti maakodus käima ja parasjagu oli täiskuuaeg. Väljas oli nii valge, et mul polnud taskulampi vajagi. Nüüd võib ette kujutada, kuidas inimesed vanal ajal magasid. Täiskuu ajal oli kindlasti valgust palju rohkem ja see mõjutas unerežiimi. Võib-olla inimesed muutusid lihtsalt kergesti ärrituvaks, kui nad korralikult magada ei saanud," pakkus Raal välja.

Sealjuures polnud Raali sõnul vanemate rahvauskumuste keskmes mitte ainult täiskuu, vaid kuufaaside vahetumine laiemalt. "Väga palju räägitakse kasvavast ja kahanevast kuust ehk noorkuust ja vanakuust. Loodusrahvastel on põline arusaam, et nii nagu looduses, nii ka inimesel," sõnas ta.

"Kui on noore kuu aeg ja kuu kasvab, siis inimestel tegevused edenevad. Näiteks kui oli vaja maja ehitada, siis alustati noore ehk kasvava kuuga. Ka ravimtaimi koguti noore kuuga, sest siis tekkis nende sisse rohkem ravijõudu. Samas haigusi raviti kahaneva kuuga, sest taheti midagi vähendada, ära kaotada," lisas professor.

Sama põhimõte kehtis põllumajanduses. "Kui tahame midagi maa peale kasvatada, siis kasvava kuuga ja kui midagi maa all kasvatada, siis vana kuuga. Selliseid uskumusi oli päris palju," võttis Ain Raal kokku.