Uuringut ajendas läbi viima mõnede ämmaemandate arvamus, mille järgi on kuufaasid ja sünnituste arv omavahel seotud. Teaduskirjanduses võib leida kuufaaside seosest sünnituste arvuga vastuolulisi uuringutulemusi. Meie uuring leidis, et seost Eestis kuufaaside ja sünnituste arvu vahel ei ole, teiste hulgas on samale tulemusele jõudnud näiteks Jaapani teadlase Ryotaro Wake'i juhtimisel läbi viidud teadustöö.

Samas leidub ka uuringuid, mis on osutanud vastupidisele. Seisukohta, et täiskuufaas kasvatab sünnituste arvu, pooldavad näiteks Itaalia teadlase Gabriele Ghiandoni ja Brasiilias tegutseva õendusprofessori Angela Megumi Ochiai juhitud uurimused. Nendes uurimustes on arvestatud mõjutavate teguritena ka õhurõhku, temperatuuri kõikumisi, tõusuvee ja mõõna vahekorda. 

Kuigi Eestis võimalikku seost kuufaaside ja sünnituste vahel ei leitud, siis 2018. aastal oli kõige suurema sünnituste arvuga päev ehk 65 sünnitust just täiskuufaasis. Aastal 2019 oli selline päev kahaneva kuu faasis, mil sünnitusi oli 59. Samas ei arvestatud käesolevas uuringus teisi võimalikke mõjutegurite, nagu magnettormide, õhurõhu, kuuma- ja külmalainete ning päikese aktiivsusega.

Teaduskirjanduses on eraldi uuritud Kuu loomise faasiga seonduvat mõju sünnituste arvule. Nimelt jääb kuu sel ajal Maa ja Päikese vahele ehk mõlemad tõmbavad inimesi samas suunas, mis viib jõudude kombineerumiseni. Kuigi Päikese ja Kuu gravitatsioonijõud on võrreldes Maa omaga väga väike, eeldatakse, et läbi selle mõju erinevates kuufaasides sünnituste arv suureneb.

Samas on teised teadlased arvanud, et võrreldes teiste kuufaasidega on loomise faasis seetõttu sünnituste arv hoopis väiksem. Osad teadlased on aga leidnud, et kuufaasidest tingitud gravitatsioonijõust on rohkem mõjutatud pigem korduvsünnitajad.

Linnaelu vähendab loodusrütmide mõju

Teadlased on pakkunud välja ka teooria, et tänapäeval linnades elavad inimesed on vähem mõjutatud kuufaasidest. Üks seletus kuuvalgusest tingitud kuufaaside seosest sünnituste arvuga tugineb melatoniini eritumisel. Melatoniin võtab osa paljudest inimese elundkondade, sealhulgas reproduktiivsüsteemi toimimisest, suurenedes raseduse jooksul ja saavutades maksimumi sünnituse ajaks. 

Uuringud näitavad, et kuuvalgus mõjutab melotoniini tootmist. Juba 1980. aastal leiti, et inimeste kokkupuutel kunstliku valgusega on melatoniini loomulik produtseerimine häiritud. Teadlased on seisukohal, et naised, kes elavad elektrita maapiirkondades, on loodusega oluliselt rohkem seotud. Kuna neil on vähem või puuduvad kokkupuuted elektrivalguse ja  digivahenditega, siis on  nende elu kuufaasidest rohkem mõjutatud.

Oleme seisukohal, et arenenud maades, muu hulgas Eestis, on nii linnas kui ka maal elavad inimesed loodusest ja looduslikest teguritest vähem mõjutatud. Selle põhjus on asjaolu, et igapäevaelus kasutatakse palju tehnoloogilisi vahendeid, mis häirivad ööpäeva loomulikku rütmi.

Linnades elavad inimesed võivad olla veelgi vähem mõjutatud kuufaasidest, kuna seal on mitmeid teisi melatoniini produtseerimist häirivaid tegureid, näiteks tänavavalgus, reklaamid, kauplustest ja kortermajadest kiirgav valgus. Seetõttu ei pruugi antud tingimustel kuufaaside seos sünnituste arvuga esile tulla. 

Samas oli käesoleva uuringu vaadeldav ajavahemik väga lühike, et teha üldistatud järeldusi. Antud teema on intrigeeriv ja tulevikus võiks seda edasi uurida pikema perioodi vältel, et analüüsida teisi meteoroloogilisi tegureid ning nende võimalikku mõju sünnituste arvule. Samuti võiks tähelepanu pöörata sellele, kas kuufaasid mõjutavad rohkem esma- või korduvsünnitajaid.

Uurimus ilmus ajakirjas Ecronicon.