Püstasendi ülepinge ehk OH on madala vererõhu vorm, mis avaldub inimestel just istuvast või lamavast asendist püsti tõustes. Seisundi mõjul võib ta tunda pearinglust või isegi minestada, vahendab Gizmodo.

Sageli seostub OH inimese varasemate neuroloogiliste tervisemuredega või tekib see mõne ravimi kõrvalmõjul. Sedalaadi OH kimbutab pigem vanemaid inimesi. Noorematel inimestel võib vererõhk mõnikord väga kiiresti langeda ja taas tõusta ning sel juhul on tegu esialgse püstasendi ülepinge ehk IOH-ga. 

Paljud inimesed võivad tõusmisjärgset pearinglust kogeda suuremat muret tundmata. Osal inimestel võib seda esineda aga korduvalt ja nii tõsiselt, et seisund segab nende argist toimetulekut.

Calgary Ülikooli südamerütmi kardioloogil Satish Rajil ja ta kolleegidel tekkis küsimus, kas taoliste patsientide heaks annaks ära teha midagi enamat, kui soovitada neil pelgalt rohkem vett juua ja ravimeid võtta.

Raji sõnul on tõusmisjärgset pearinglust mingil määral kogenud ilmselt igaüks, kuid mõnel inimesel võib see segada tavapärast elu. Ta selgitas, et püsti tõusmise ajal kaldub inimese vereringe üldjuhul rinnakorvist allapoole. 

Esialgse püstasendi pinge korral paistab vereringe muutusega kaasas käivat refleks, mis vallandub, kui inimene tõustes oma lihaseid kasutab. Lihaste liikumine avab järsult ka veresooned. Laienenud veresooned ja allapoole suunatud vere liikumine viivadki üheskoos vererõhu ajutiselt alla.

Raji töörühm oletas enda ja teiste varasemate tööde põhjal, et IOH all kannatavad inimesed saaksid ebamugavat tõusmist ära hoida. Neil tarvitseks selleks lihtsalt refleks varakult käivitada, pingutades tõustes oma alumisi jalalihaseid. Nii jääks vererõhu langus mõnevõrra tagasihoidlikumaks.

Kontrollimaks oma hüpoteesi paikapidavust värbas töörühm katsesse 22 IOH all kannatavat vabatahtlikku. Katseisikutel paluti proovida kaht uurijate loodud tehnikat. 

Ühel juhul kasutasid nad oma refleksiga seotud lihaseid juba varakult, alles istudes, tõstes põlvi 30 sekundi jooksul kordamööda üles. Teine meetod eeldas, et katseisikud tõusevad esmalt püsti ja pingutavad seejärel oma alajäsemeid. Selleks tuli neil seista jalad risti ning pingutada samal ajal oma reisi ja istmikku. Kontrolli mõttes paluti kõigil osalejatel püsti tõusta ka mitte midagi tegemata.

Võrreldes tavalise püstitõusuga muutus tõusmisjärgne seisund katseisikutele kummagi harjutuse järel talutavamaks. Raji kliiniku patsiendid on enda sõnul samuti juba uusi harjutusi proovinud ja neist abi saanud. Uurija ise märgib, et väljapakutud harjutuste eest ei pea maksma, need on kõrvaltoimeteta ja inimesed saavad teha neid ise vastavalt soovile.

Samas möönab ta, et katse valim oli väike ja kõik katseisikud olid naissoost. Raji sõnul polnud töörühmal plaanis värvata katsesse ainult naisi, vaid naised vastasid uuringukutsele lihtsalt kiiremini. Ehkki see võib viidata, nagu kogeks naised tõusmisjärgset pearinglust sagedamini, ei näe Raj põhjust, miks ei peaks harjutused ka mehi aitama.

Kuigi mahukad uuringud on Raji sõnul väga kallid, võib tema töörühm edaspidigi teha väiksemaid katseid kas üksnes meestega või kaht harjutust omavahel kombineerides. Ehkki leevendustehnikad võivad vajada täiendavaid uuringuid, seisneb töö panus autori sõnul tähelepanu juhtimises IOH-le kui tõsisele tervisemurele.

Uuring ilmus ajakirjas Heart Rhythm.