Koroonaviirus vallandas Suurbritannias 5G-saatjate põletamise laine
Kardetavasti kannustab aeglane evolutsioon ja videolinkide ajastu meid tõe pähe võtma üha kummalisemaid ekraaninäo kõneldavaid jutte, järeldab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Mis vahe on inimese pildil ja inimesel? Lihtne, üks on inimene ja teine kõigest värvidest koosnev pilt. Ei ole lihtne! Igapäevases elus kohtume väga paljude piltidega. Liikuvad, rääkivad ning seisvad ja tummad pildid moodustavad päevasest inimestega kohtumistest suurema osa, kui päris lihast ja luust tegelastega trehvamine.
Probleem on selles, et nägu analüüsib ajus üks ja sama keskus, sõltumata sellest, kas nägu asub inimese või ekraani küljes. Ajal kui pilte esines vähe, sest nende valmistamine oli suur töö, oli ajule tegelikkuse võltsist eristamine lihtne. Inimese nägu nähes oli suure tõenäosusega tegemist inimesega. Pildirikkus saabus nii kiiresti ja on kestnud nii lühikest eaga, et nende libaloomuse eristamiseks puudub looduslik automaatne mehhanism ja seda asendab jätkuv valvsus.
Valvsus võib alt vedada. Miks täidab keha kalli inimese pilti nähes meelehea või miks ärritud, kui näed kellegi ebameeldivat portreed? Need pole ju inimesed, vaid elutud pildid! Pilti endasse suhtuksid teisiti, uurides tehnilisemalt, kui tõetruu see on, kas kõik oluline on ikka pildile jäädvustunud, lõpetades esteetika, valgustuse, kompositsiooni jne. Videokõned, virtuaalreaalsus, telefon, filmid jmt on kujunenud päris inimeste aseaineks, uinutades mõttelist pildist hoiatavat valvurit.
Oht tuleneb sellest, et näo äratundmisele järgneb koheselt info töötlemine emotsioone juhtivas aju osas ja siin võidakse kaotada kontroll. Emotsioonid takseerivad tegutsemise vajadust, hindavad ohtu, kasu ja kulu. Keha täidavad hirm, viha, iha, kadedus, kurbus või vastikus. Kes siis pole filmi tõttu pidanud endale kordama, et see on kõigest film, mitte tegelikkus. Ometi on sellele vaatamata raske emotsioone maha suruda või unustada.
Ühesõnaga, meil on raskusi väljamõeldise eristamiseks tegelikkusest, sest kaitsemehhanisme pole seni vaja olnud. Samas oleme ise rõõmuga illusioone loomas ning neid tarbimas. Kardetavalt uinutab ootamatu kaugtöö ja videolinkide ajastu meid veelgi rohkem uskuma ekraaninäo jutte. Kehalisemas kontaktis kohtuks üks nägu vähestega. Vale puhul ähvardaks teda vahetu reaktsioon.
Ekraaninägu suudab aga süüdimatu ohutusega rikkuda tuhandete mõtlemist tundide viisi. Väljakutse on eristada ekraanile ilmunud näo esitatud valejuttu tõest.
Viienda põlvkonna mobiilside võimekusest ja mõjust modernse elukorralduse jätkusuutlikkusele ja ning peatsest saabumisest on räägitud kaua. Loomuliku osana käivad uue tehnoloogiaga kaasas hoiatavad ja hurjutavad teated. Enamasti kardetakse nähtamatuid raadiomagnetlaineid, kuna need ohustavat tervist ja võivad isegi tappa.
Hirmu külvavad nii lihtsad inimesed kui ka riiklikud kampaaniad Esimesi motiveerib hirm, riike ajab taga soov külvata mõne edukama maa rahva seas hirme ja rahulolematust. Ühe taolise 5G suhtes provokatiivse valeinfo agitaatorina osutatakse Venemaale.
Hiinlased jõudsid 5G seadmestikega muust maailmast ette. Mitmes suuremas keskuses käivitus teenus möödunud aastal, sealhulgas 11 miljoni elanikuga Wuhanis. Pole raske arvata, kuhu jutt kisub. Vaatame tõtt Wuhanist alguse saanud koroonaviiruse epideemiaga. Seepeale panevad mõned inimesed need kaks nähtust kokku ja väidavad ekraanide vahendusel, et viienda põlvkonna mobiilside põhjustas koroonaviiruse nakkuse.
Argumendi tõendusena tuuakse asjaolu, et viirus levib ka teistes värskelt 5G käivitanud Hiina linnades. Kuna inimesed ekraanidel nii räägivad, on see usutavam, kui ise mõelda ja küsida, miks levib viirus viienda põlvkonna teenuseta riikides? Selliseid riike on ju väga palju. Mõtlemine on raske. Kellegi suvalise inimese valmis mälutud sõnumi alla neelamine magusalt lihtne. Kriisiolukorras on mõnus olla vihane ja otsida viha toitmiseks erinevaid põhjuseid.
Enamikel juhtudel ei kontrolli me sõnumit, vaid selle toojat. Loomuliku jätkuna leiabki sama väite juurde nägusid, kes näivad olevat eksperdid. Sotsiaalmeediast leiab videolõigu haiglaõest, kes räägib tõsimeeli, kuidas 5G imeb inimeste kopsudest hapniku välja. Haiglaõde ju teab. Järelikult tuleks midagi ette võtta, näiteks lõhkuda 5G-taristut.
BBC vahendas uudisläve ületavat reaktsiooni Ühendkuningriigis alanud 5G-saatjate põletamise lainest. Arenenud riigis, kus kogu ühiskonda ohustava raske haiguse kontrolli alla saamine ja ühiskonna toimimine sõltuvad kiirest ning mobiilsest andmevahetusest, leiab osa kodanikke, et lahenduseks on side hävitamine.
Koolis on õpetamas lihtsamaid füüsika ja bioloogia tõdesid ilmselt liiga reaalsed inimesed. Ustavamaks on muutunud näod ekraanil, sest neil õnnestub lipsata lihtsakoelise väärinfoga lipsata aju emotsionaalsesse ossa ja asuda inimestega manipuleerima.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Portaal"