Euroopa Liit pelgab koroonaviiruse tõttu interneti ummistumist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Jätkuvalt süveneb nende inimeste arv, kellele internet on elukorraldusest lahutamatu.
Jätkuvalt süveneb nende inimeste arv, kellele internet on elukorraldusest lahutamatu. Autor/allikas: Joshua Sortino/Unsplash

Euroopa Liidu ametkonnad pelgavad viiruse mõjul kasvanud meediatarbimise tõttu elutähtsa sidekanali ummistumist. Probleemi ennetamises võiks näha võimalust, mitte täiendavat ebamugavust, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Keset koroonaviirusele keskendunud uudisbuumi oleks vaheldust pakkuv ja värskendav mõelda mõnele teisele teemale. Siinkohal võib pakkuda abi paljudest iseseisvatest osadest koosnev kompleksse süsteemi ebastabiilsus. Abi võib tunduda tagurpidisena, vähemalt alguses isegi ebameeldivana. Selleks on interneti andmevoo aeglustumine ja võib-olla ka seiskumine.

Internet on keerukas, raudvara ja tarkvarakomponentide koostööle rajatud andmevahetuskeskkond. Maailma katva sidevõrgu võimalusi kasutavad omakorda lugematud veebi- ja pilveteenused. Aastaid kestnud teenuste kasv jättis mulje piirideta võimalustega keskkonnast. Sai ju kogu internet alguse 1969. aastal USA armee uurimiskeskuses loodud võimaliku tuumasõja tingimustes vastupidavast andmevahetusvõrgust ARPANET. Kui miski on aatompommikindel, peaks olema see vankumatu ka viiruste suhtes.

ARPANETi päevil pidi ilmselt olema püstihull, ennustades, et tõsise infovahetuse jaoks loodud ja poolsalajasest tehnoloogiast kasvab välja üleilmne keskkond kassipiltide, veebikaubanduse ning mängude jaoks. Ometi räägiti juba sajandivahetuseks internetist kui maailma demokraatlikuks ning asjade ja ideede rikkaks muutvast nähtusest.

Uutmoodi võimaluste äratundmiseks kulus umbes kolmkümmend aastat. 1995. aastal kasutas interneti võimalusi vähem kui üks protsent maailma elanikest. Neist enamus elasid nn lääneriikides. Praeguseks on samast ressursist saanud elu loomulik osa rohkem kui igale teisele planeedi elanikule.

Jätkuvalt süveneb nende inimeste arv, kellele internet on elukorraldusest lahutamatu. Ühendkuningriigi paarituhande alama seas korraldatud küsitlusest selgus, et riigis leidub indiviide, kes on internetiühenduse eest valmis loobuma väikesest sõrmest. Pole teada, kui palju neist jääb alles hetkel, kui teenusepakkuja võtab välja amputeerimisnoa. Vastamise ajal oli kirjeldatud tehinguga nõus aga iga kolmas.

Hea vähemalt, et kolmveerand naistest olid nõus internetiühenduse nimel loobuma alkoholi tarbimisest. Meestest olid nõus interneti karskuse vastu vahetama kaks kolmandikku. Iga kolmas vastaja oli nõus elama külmas keskkütteta toas juhul, kui seal on internetiühendus jne. Mõte on ilmne, internetiga ühendumist peetakse tänapäeval väga oluliseks.

Seetõttu oleks loomulik eeldada, et internet on külma sõja päevadest kasvanud mitte ainult suuremaks, vaid ka töökindlamaks. Kas pole siis üllatav, kui interneti andmevoolamist on õnnestunud katkestada isegi beebimonitoride, veebikaamerate ja printerite abil? Internet on umbes viimase kümne aasta jooksul pimenenud korduvalt.

Enamasti on põhjustanud seda kellegi kuritegelik sekkumine, näiteks internetti ühendatud lihtsamate seadmete häkkimise või arvutiviiruste abil. Seda lisaks ookeanipõhjas lebavate kaablite, serveriblokkide ja muu tehnoloogilise kahjustumisele. Unustada ei tohi ka riiklikke pürgimusi nn oma interneti loomiseks, et hoida oma alamaid infopimeduses jne.

Kogeme uut ja seniolematut katset, kui koolid, ettevõtted ning asutused püüavad omi tegevusi võrgu vahendusel ümber korraldada ning samas tarbitakse kodurežiimil kasvanud jõudeajal voogesituse teenuste vahendusel filme jmt. Veel mõne kuu eest paistnud rahulikumal optimismi ajal mõeldi, kuidas muuta filmide vaatamine kvaliteetsemaks. Lisandus uus kõrge eraldusvõimega 4K pildistandard.

Kodusest Eestist ja ülejäänud maailmast leiab pahameelest kantud näiteid tööle asudes katkenud andmesidest, kättesaamatuks muutunud teenustest ja pimemenud videokonverentsidest. Paistab, et internet, sellele rajatud teenused ja kasutajate kogemus pole koroonaviiruse põhjustatud elukorralduslikeks muutusteks valmis.

Seda kinnitab Euroopa Liidu ametlik üleskutse filmide voogesitust pakkuvatele teenustele katkestada filmide edastamine kõrgema pildieraldusega standardis, et hoida internetiside kasutatavana. Euroopa Liidu siseturu ja digitaalse majanduse valdkonda kureeriv Thierry Breton kutsus uudses ning paljudele raskes olukorras kõiki osapooli, veebiteenustest, internetiside pakkujate ja kasutajateni. arvestama ühise huviga hoida internet kasutatavana. Suurte meediafailide edastamise kontroll oleks andevoo sujuvuse tagamisel üheks meetmeks.

Breton pidas antud teemal läbirääkimisi muuhulgas Netflixi peadirektoriga. Kuna kasutajate kaugtööoskus paraneb koos koduseinte vangistuses vaba aja kasvuga, võib interneti koormus veelgi kasvada. Bretoni ametkond rajas võrguliikluse kvaliteeti jälgiva mehhanismi, et vajadusel kiiresti ülekoormuste olukordadele reageerida.

Kuna ekspertide hinnangul on kõige keerulisemad ajad alles ees, võib juhtuda, et inimestele pakutakse varsti interneti kasutamisele alternatiive. Näiteks omaette töö tegemise, raamatute lugemise, kirjutamise jmt näol. Miks peaksime kriisist väljuma samasugustena, nagu sellesse sisenedes? Miks mitte proovida natukene paremaks muutuda?

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: