TTÜ kosmosevaldkonna juht Rauno Gordon rääkis Vikerraadio saates "Labor", et Hämariku lennutab orbiidile Euroopa Kosmoseagentuuri rakett Vega, kuhu on paigutatud 53 väikesatelliiti.

Vega rakett viib orbiidile umbes 1,5 tonni jagu väikeseid satelliite. "Võimalus on viia kas üks 1,5-tonnine orbiidile või siis palju väikeseid ja praegu on seal neid 53 tükki. Nendest 46 on kuubiksatelliidi tüüpi, alates ühe ühikulisest kuubikust kuni kolme ühikulise kuubikuni," rääkis Gordon ja lisas, et veel on Vega peal seitse suuremat, umbes sajakilost satelliiti.

Hämarik on 10-sentimeetrise servapikkusega kuubik, mis on väga tihedalt tehnikat täis pandud. Satelliidi kaalupiirang on 1,33 kilogrammi, mille saavutamine oli meeskonnale paras väljakutse. Satelliidi põhiline osa on kaamerad, millega saab Maast pilti teha.

"Loomulikult peab olema kõik muu tehnika, mis kogu seda asja toetab. Peab toide olema, akud peavad olema, arvutisüsteem, mis salvestab kaamerast pilte ja mis annab pildid raadiosüsteemi abil edasi. Raadiosüsteem peab siis Maaga sidet," rääkis Gordon.

Satelliidil on kaks põhilist maaseire kaamerat, rääkis Gordon. "Üks on värvikaamera RGB ja teine kaamera seal kõrval on lähi-infrapuna. Need vaatavad täpselt samasse kohta, teevad korraga pilti," sõnas Gordon. Nendelt kaameratelt saab siis infot värvide kohta ja lähi-infrapuna kaamera, abil saab näiteks paremini infot taimestiku ja merel toimuva kohta.

Lisaks kahele maaseire kaamerale on satelliidil üks lainurkkaamera, mis filmib satelliiti ennast. "Lootus on panna video käima kohe, kui ta eraldub ja vaadata, kas saab videopildi peale isegi selle kosmilise situatsiooni, kuidas meie väike satelliit eraldub sellest suuremast kanderaketist," lausus ta.  

Maa seire ja pildistamine kosmosest on muutunud üsna populaarseks ning pakkujaid ja huvilisi on palju. "Meie saame anda sinna oma pisikese panuse, et teeme ka oma pilte. Meie satelliit on väike – ütleme siin Euroopa Kosmoseagentuuril on mitmetonnised, suured satelliidid ja meil on siis see 1,3 kilo, mis peab ära täitma kõik missioonid, tegema nii pilti, arvutama, kui raadiosidet pidama ja laadima ennast päiksepaneelidest," selgitas Gordon.

Eelmise aasta juuli algul lendas orbiidile satelliit Koit, millega meeskond siiani veel ühendust pole saanud. Siiski on võimalik, et midagi sellel satelliidil töötab. Põhjuseid, miks satelliit ei tööta, võib-olla Gordoni sõnul mitmeid.

"Üks variant on, et raadio väljundvõimendi, mis pidi välja saatma signaali, ei tööta. On variante, et kui seal midagi midagi ka purunes, ütleme raketis vibratsiooni käigus, siis võis see minna lühisesse ja kõik toide maha, siis asjad ei tööta. Selliseid versioone mitu ja me ei tea, mis neist täpselt õige on. Kui sellega niimoodi läks, siis mõtlesime, et kuna meil on teine satelliit ka varsti minemas, siis mida me nagu parandada saame," rääkis Gordon. Hämariku disainimisel pööras meeskond rohkem tähelepanu sellele, et Hämariku vibratsioonikindlus oleks parem kui Koidul.