Koit lendas orbiidile Vostotšnõi kosmodroomilt startinud raketil Sojuz. Raketil oli 32 satelliiti, neist üheksaga pole veel ühendust saadud. Tallinna Tehnikaülikooli kosmosevaldkonna juht Rauno Gordon on projektiga kuus aastat tegelenud. "Siis, kui alustasin, öeldi mulle, et pooled satelliidid ei hakka tööle," rääkis Gordon. 

Kui Koit orbiidile läks, proovis meeskond kohe satelliidiga suhtlema hakata, kuid siiani pole ühendust saadud. "Meile pole satelliidilt andmeid tulnud. Võimalik, et seal midagi töötab, et ta midagi teeb, aga me ei saa raadiost mingit infot," rääks Gordon. Koit lendas kosmosesse möödunud aasta 5. juulil.

Samas ei ole kadunud lootus, et Koiduga ühendust saada. "Võib-olla see lootus ei kao kunagi, et me temaga mingit sidet saame, aga ma usun, et me aasta jagu või paar aastat teda jälgime, niiviisi regulaarselt," lausus ta.

Hämariku disainimisel arvestas meeskond, et satelliit oleks vibratsioonile vastupidavam. "Tegime pikemalt vibratsiooniteste. Rohkem, kui oli nõutud ja vaatasime, et mis seal katki hakkavad minema ja siis paar asja muutsime ära." lausus Gordon. Hämarik stardib kosmosesse Prantsuse Guajaanast 23. märtsil kanderaketil Vega. 

Kui Hämarik tööle hakkaks, oleks satelliidi abil võimalik jäädvustada poolt või lausa tervet maakera. Rauno Gordon ütles, et satelliidiga saaks hakata täpsemini jälgima mõningaid piirkondi. "Näiteks tellimise peale saame mingis piirkonnas jälgida aastaaegade käigus olevaid muutusi, taimestikus või lumikattes," lausus ta. 

Põhiliselt hakatakse satelliidiga koguma pildiandmeid, mille kogumiseks on Gordoni sõnul kaks süsteemi. "Üks teeb värvipilti, teine kaamera seal kõrval teeb foto lähiinfrapuna spektris."

Veel on eesmärk käima saada kõrgsagedusega raadio, mis on niivõrd võimsa ühendusega, et selle kaudu saaks saata rohkesti pilte ja videomaterjali. "Kui meil kõik asjad tööle lähevad, siis me tahaksime käima saada ka live video," ütles ta.

Koidu ja Hämariku projekt on aeganõudev olnud seetõttu, et meeskond tahtis teha kõik ülikooli vahendite, võimaluste ja inimestega, Gordoni sõnul õpib nii kõige paremini. "Meil on ülikoolist üle kümne instituudi seotud erinevatel aegadel selle protsessiga, mõned rohkem, mõned natukene vähem. Tudengeid on projektist läbi käinud kuskil üle 200," rääkis Gordon. 

Igaveseks Koit ja Hämarik kosmosesse ei jää. Mõne aja möödudes hakkab satelliidi kiirus orbiidil kahanema. "Võib juhtuda, et see orbiit kestab neil umbes paarkümmend aastat, siis ta siseneb Maa atmosfääri," lausus Gordon ja lisas, et satelliit peaks lõpuks ära põlema nii, et ülesleitavat tahket tükki ei ole ning põhimõtteliselt jääks sellest järele ainult tuhk või tolm.