"Kõige tähtsamaks ja innovaatilisemaks katseks on niivõrd väikesel satelliidil kõrgsagedusliku andmeside kasutamine. Satelliidil on väike x-riba raadiosaatja ning sellele on Maal kuulajaks seatud suur 5-meetrise diameetriga kõrgsageduslik paraboolantenn TalTechi Mektorys," selgitas TalTechi kosmosevaldkonna juhi Rauno Gordoni sõnul on Koit ja Hämarik uue põlvkonna tudengisatelliidid. 

Teine oluline test on tõrkekindla arvutiarhitektuuri katsetamine. See peaks suutma edasi töötada ka vaatama kosmosekiirgusest tulenevatele arvutusvigadele.

Tehnikaülikooli teise satelliidi Hämarik lennutab kosmosesse kanderakett Vega sügisel Prantsuse Guajaanast. Tudengisatelliitide projekti viib Tallinna Tehnikaülikool ellu koos kosmosevaldkonnas tegutseva Eesti IT-ettevõttega Datel.

Koiduga ja Hämarikuga saab teha Maast ka üksikasjalikke värvipilte ja kaardistada nende abil maakera. "Saame jälgida detailsemalt mingis piirkonnas toimuvaid muutusi, näiteks geoloogilisi protsesse või ilmastikunähtusi. Lähi-infrapuna ja värvikaamerad annavad võimaluse jälgida taimestikku ehk seda, kui heas eluvormis on taimed mingis piirkonnas – kas nad kasvavad jõudsalt või on kuivanud," lisas Gordon.

Satelliitide tõenäoline eluiga on 2-3 aastat. Kümne sentimeerise äärepikkusega kuupi mahub raadio, akusüsteem, asendikontroll, kaamerad, pardaarvuti ja päikesepaneelid.

Mõlemad satelliidid viivad digitaalsel kujul kosmosesse ka Peep Sarapiku laulu "Ta lendab mesipuu poole". Kuna vaakumis helilained ei levi, pole võimalik laulu kosmoses kuulata. Selle tarbeks on Tallinna Tehnikaülikoolil kavas ehitada koolidesse üle Eesti satelliitside vastuvõtjad, kust saaks laulu kinni püüda ja taasesitada.