Lior Shamir Ameerika Ühendriikidest Kansase Osariigiülikoolist ja ta kolleegid analüüsisid umbes 200 000 spiraalse galaktika pöörlemissuunda.

Selgus, et pöörlemissuunad ei ole jaotunud juhuslikult, nagu seni on enamasti eeldatud. Galaktikad, mida lahutavad üksteisest suured vahemaad ja ajastud, pöörlevad ikkagi eelistatult ühte ja sama pidi.

Seejuures on nähtus seda ilmsem, mida kaugem on vaadeldav galaktika ehk mida nooremas universumis olevana ta meile paistab.

Shamir ütles uurimistulemusi Ameerika Astronoomiaühingu konverentsil tutvustades, et noor universum võis mingil viisil tervikuna pöörelda. On ka võimalik, et seda pöörlemist on mõnevõrra säilinud meiegi ajani.

Shamir, kes on nii astronoom kui ka arvutiteadlane, ütles, et avastuseni oli võimalik jõuda ainult väga suuri vaatlusandmete hulki läbi analüüsides.

Andmeid aitasid koguda tänapäevased robotteleskoobid, mis suudavad taevalaotust skaneerides teha pilte paljudest miljonitest galaktikatest. Galaktikate pöörlemissuunda aitas tuvastada tehisintellekt.

Tuli välja, et galaktikate pöörlemissuundade jaotus erineb ühtlasest jaotusest küll ainult umbes kahe protsendi võrra, kuid arvestades vaadeldud galaktikate suurt hulka, võiks niisugune kõrvalekalle lihtsalt juhuslikult kujuneda vaid umbes ühel juhul neljast miljardist.

Shamir ütles, et kui universumil on pöörlemistelg, siis ei ole see lihtne ja üksainus telg nagu karussellil, vaid universumil on pöörlemistelgi mitu, nad on üksteise suhtes kaldu, ja see kallak võib ka aegamööda muutuda.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.