Tume ehk varjatud aine on teoreetiliselt postuleeritud ollus, mis avaldab tavalisele ainele ainult gravitatsioonilist mõju ja mille tihedama esinemise paikadesse on pärast universumi algplahvatust hakanud koonduma tavaline aine, moodustades galaktikaid, tähti, planeete ja vähemalt mõnel pool ka elusolendeid.

Nils Wittenburg ja Pavel Kroupa Saksamaalt Bonni Ülikoolist ning Benoit Famaey Prantsusmaalt Strasbourgi Ülikoolist panid oma arvutimudelis aine käituma niinimetatud modifitseeritud Newtoni dünaamika ehk MONDi teooria järgi.

Selle teooria pakkus juba aastal 1982 välja Iisraeli füüsik Mordehai Milgrom, et seletada galaktikate omadusi.

MONDi kohaselt mõjub gravitatsiooniline tõmbejõud kehade vahel natuke teistmoodi kui Newtoni järgi. Väga väikese kiirendusega liikuvatele kehadele nagu galaktika keskme ümber tiirlevatele tähtedele mõjub MONDi järgi tugevam jõud kui Newtoni järgi.

Wittenburg, Kroupa ja Famaey uurisid oma mudeliga, kuidas võisid mõnisada tuhat aastat pärast Suurt Pauku hakata suurtest gaasipilvedest tekkima galaktikad ja tähed.

Nad kirjutavad võrguvaramus arXiv, et mudelis moodustunud galaktikad meenutasid oma ehituselt vägagi täpselt neid galaktikaid, mida me ka tegelikult teleskoobiga näeme. Enamasti tekkisid mudelis meie Linnutee sarnased spiraalgalaktikad, aga ka muud teadaolevad suuremad galaktikatüübid.

Tumeaine olemasolu eeldavates mudelites nende väitel nii tõetruid galaktikaid ei teki.

Teisalt tunnistavad autorid isegi, et päris kõiges nende mudel siiski vaatlusandmetega kooskõlas ei ole, nii et uuringuid tuleb kindlasti veel jätakata.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.