Bologna Ülikooli astrofüüsik Franko Vazza ja Verona Ülikooli neurokirurg Alberto Feletti kõrvutasid omavahel maailmaruumi hiiglasuure galaktikavõrgustiku ja inimaju närvirakkude võrgustiku struktuuri. Kuigi nende kahe võrgustiku füüsikalised mõõtmed erinevad rohkem kui 27 suurusjärku, leidub neis keerukuse ja iseorganiseerumuse seisukohalt mõndagi ühist.

Inimese ajus on umbes 69 miljardit närvirakku ehk neuronit. Vaadeldava universumi galaktikavõrgustik sisaldab umbes 100 miljardit galaktikat. Mõlemad süsteemid, nii galaktikad kui ka närvirakud moodustavad pikki kiude ehk filamente, mis puutuvad võrgustikus omavahel kokku. Nii nagu kosmilises võrgustikus moodustab umbes 73 protsenti massist tumeaine, annab ajule umbes 77–78 protsenti massist vesi. Nii tumeaine kui ka vesi tunduvad olevat justkui passiivsed ollused, mis on sellegipoolest kogu süsteemis läbivalt kohal.

Nii kosmilises võrgus kui ka närvivõrgus allub sõlmpunktidesse koonduvate võrguniitide ehk filamentide arv ühesugustele seaduspärasustele. Teadlased tõdevad, et galaktikate võrk ja närvivõrk sarnanevad struktuurilt üksteisega rohkem kui galaktikate võrk üksiku galaktikaga ja närvirakkude võrk üksiku neuroniga.

Vazza ja Feletti avaldavad ajakirjas Frontiers in Physics lootust, et kosmilise ja neuronaalse võrgustiku võrdlev analüüs aitab nüüd mõlemat tähtsat süsteemi senisest süvitsemalt mõista. Ilmaruumi ja aju võrgustiku struktuurne sarnasus on igal juhul päris põnev ja võib-olla ka tähendusrikas seik. Maailmakõiksus on mõnes mõttes justkui hiigelsuur aju.

Jääb üle vaid loota, et vahest umbes lähima miljoni aasta jooksul või kes teab, suudavad teadlased välja selgitada, mida see meie universum siis õigupoolest mõtleb.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.