Naistel diagnoositakse Alzheimeri tõbe ligi kaks korda sagedamini kui meestel. Kuna haiguse peamine riskitegur on vanus, huvitavad paljusid aju-uurijaid kummagi soo ealised iseärasused. Oslo Ülikooli doktorandi Anne Ravndali sõnul võis seni oletada, et naised saavad diagnoosi sagedamini, kuna nende aju kahaneb kiiremini. Tema ja ta kolleegide uus uuring lükkab aga oletuse ümber, vahendab Nature News.

Senised vananeva aju soolisi iseärasusi käsitlevad uuringud on Ravndali sõnul andnud vastakaid tulemusi. Näiteks on mitmes uuringus ilmnenud, et võrreldes naistega kaotavad mehed vananedes rohkem hallainet ja hipokampuse mahtu. Teisalt osutab osa uuringuid, et hoopis naised kaotavad hallainet kiiremini.

Pilk ajju

Uues uuringus vaatasid autorid läbi enam kui 12 500 magnetresonantstomograafi abil tehtud ülesvõtet umbes 4700 inimese ajust. Iga inimese ajust oli tehtud keskmiselt kolme-aastase vahega vähemalt kaks ülesvõtet. Ühelgi uuritaval polnud diagnoositud Alzheimeri tõbe ega ühtki muud vaimse võimekuse häiret ehk nad kõik olid varasemates uuringutes kuulunud kontrollrühma.

Uue teadustöö autorid võrdlesid nüüd, kuidas muutus ajas iga uuritava ajustruktuur. Sealhulgas hindasid nad hallaine ehk peaaju koore paksust ja Alzheimeri tõvega seotud ajupiirkondade mahtu. Selline piirkond on näiteks mäluga seotud hipokampus.

Kõigi uuritavate võrdluses vähenes meestel uuritud ajupiirkondade maht võrreldes naistega rohkem. Näiteks aju keskosa tagumise osa ehk postsentraalkääru maht kahanes meestel aastas kaks ja naistel 1,2 protsenti. Selles ajukoore osas asub nn sensoorne homunkulus vastutab nii puudutuste, valu ja temperatuuri tajumise kui ka keha enda asendi ja liigutuste töötluse eest.

Uuringuga mitte seotud Sydney Ülikooli kliinilise neuropsühholoogi Fiona Kumfori sõnul viitab tulemus, et mehed vananevad kiiremini kui naised. Ühtlasi on meestel lühem oodatav keskmine eluiga.

Samuti ei seleta leid uuringuga mitte seotud Melbourne'i Ülikooli arstiteadlase Amy Brodtmanni sõnul Alzheimeri tõve sagedasemat esinemust naiste seas. Kui ajumahu vähenemine oleks haiguse tekke seisukohast oluline, oleks hoopis naiste aju pidanud haigusega seotud piirkondades kiiremini kahanema.

Anne Ravndali sõnul osutab tulemus, et Alzheimeri tõve erinev esinemus meestel ja naistel on ilmselt tingitud muudest asjaoludest. Näiteks võib rolli mängida iga inimese erinev elulemus ehk kui kaua ta pärast diagnoosi üldse elab või vastuvõtlikkus haigusele.

Kumfori hinnangul pole samas otseselt üllatav, et soolised ajumahu erinevused ei paista Alzheimeri tõve kujunemist mõjutavat. Neurodegeneratiivsed haigused tekivadki tema sõnul mitme teguri koosmõjul. Nende tervisemurede paremaks mõistmiseks tuleks Kumfori sõnul teha pikiuuringuid ka Alzheimeri tõve diagnoosiga inimestega. Siis saaks võrrelda, kuidas nende ajud aja möödudes muutuvad. 

Keeruline haigus

Kuigi tegemist on tugeva ja metoodiliselt korrektse uuringuga, oleks Amy Brodtmanni sõnul tarvis eriilmelisemate andmekogumitega jätku-uuringuid. Näiteks olid seekord valimis eeskätt kõrgharitud inimesed. Kõrgem haridustase on aga osutunud Alzheimeri tõve eest kaitsvaks teguriks. Järelikult ei saa kasutatud valimi põhjal teha üldistusi kogu elanikkonna kohta. Lisaks nappis andmestikes infot teiste haigestumisriski mõjutavate tegurite kohta: sh etnilise päritolu ja naistel menopausi esinemise vanuse kohta.

Autorite sõnul kohendasid nad kriitika valguses oma analüüsi nii, et uuritavate haridustase valimit ei kallutaks. Sel juhul ei osutunud meestel aju osa piirkondade mahu vähenemine enam naiste omast suuremaks. Kui uurijad võrdlesid aga samaealiste meeste ja naiste asemel nüüd sama pika eeldatava elueaga mehi ja naisi, kahanesid viimaste ajud samal kiirusel.

Uuring ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.