Põletik on inimkehas omal kohal siis, kui immuunsüsteem võitleb nakkusega. Pikk ja pidev põletik võib aga tervist hoopis kahjustada. Nüüd osutab uus rahvusvaheline uuring, et kaua aega vananemise tunnustähiseks peetud krooniline põletik võib olla omane just arenenumatele ühiskondadele, vahendab Nature News.

Uuringu autorid analüüsisid kaheksat põletikuga seotud valku nelja inimrühma veres. Valimisse kuulus umbes 3000 inimest Itaaliast ja Singapurist ning Boliivia ja Malaisia põlisasukate seast. Analüüs näitas, et Itaalia ja Singapuri uuritavatel kasvas vanusega kehas ka põletikutase. Samuti seostus see neil vaevuste, nt kroonilise neeruhaigusega. Seevastu mõlemal põlisrahval jäi põletikule viitavate valkude hulks veres samaks ega seostunud ka surmavate haigustega.

Uuringuga mitte seotud Loode Ülikooli bioloogilise antropoloogi Thomas McDade'i sõnul viitab leid, et põletik polegi ealine paratamatus, nagu seni arvatud. Samuti ei tasuks tema sõnul eeldada, et seos põletiku ja vananemise vahel peab kõikjal paika samamoodi. 

Uuringu kaasautori ja Columbia Ülikooli teaduri Alan Coheni sõnul tuleb nüüdsest uuesti üle vaadata põletiku käsitlus tervikuna. Lääne jõukate ühiskondade elanike põhjal tehtud uuringutes ilmnenud seos võib osutuda hoopis elukeskkonnast tingitud eripäraks.

Jõukas, aga stressirohke elu?

Praegu on vananemisega seotud bioloogiliste protsesside kohta leiduv teadmine saadud enamjaolt rikkaid riike uurides. Senised leiud viitavad, et põletikuga seotud valke tuleb vanusega juurde ning see võib suurendada muu hulgas Alzheimeri tõve, diabeedi ja südamehaiguste riski. Põlisrahvaste keskis esineb neid haigusi samas harva.

Alan Cohenit ja kolleege huvitaski, kuidas mõjutab põletik vananemist erinevates elukeskkondades. Selleks analüüsisid nad üle tuhande Itaalia ja umbes 950 Singapuri elaniku vereproove. Võrdluseks võtsid nad vereproovid ligi 540-lt Boliivia tsimane ja 360-lt Malaisias elavalt orang asli põlisrahva esindajalt. Kõigis rühmades oli naisi rohkem kui mehi.

Töörühm mõõtis, kuidas on kõigi rühmade veres muutunud ajas tsütokiinide-nimeliste valkude hulk. Samu molekule eritavad põletikuga heitlevad immuunrakud. Teadlasi huvitas seegi, kas tsütokiinide hulk veres seostus uuritavatel mingite vanusest tingitud tervisemuredega.

Itaalia ja Singapuri elanikel oli vanuse lisandudes veres näha põletikumarkerite hulga järjekindlat kasvu. Samuti seostusid tsütokiinid kahe jõukama riigi elanikel haiguste, nt kroonilise neeruhaigusega. Leid on Coheni sõnul kooskõlas nii varasemate uuringute kui ka levinud eeldustega.

Ometi oli kahe põlisrahva esindajate proovidest näha, et neil oli veres ohtralt tsütokiine. Nendel jäi molekulide tase aga vanuse lisandudes samaks ega seostunud ühegi haigusega. Töörühma sõnul võib põlisrahvaste tsütokiinide tase olla kõrge vastusena sagedastele parasiit-, bakter- või viirusnakkustele. 

Leid osutab, et põletikuvalgud pole tingimata märk organismi kantud kahjust ja neil on erinevates keskkondades erinev roll. Coheni sõnul võib ka täiesti tervel inimesel olla terve elu kehas ohtralt põletikumarkereid.

Täheldatud erinevuse põhjus pole veel päris selge. Thomas McDade oletab, et oma osa võib olla nii inimese toidusedelil kui ka kehalisel aktiivsusel. Samuti võib arenenud ühiskondades sage stress mõjuda halvasti keha põletikureguleerimise võimele. Selle kõige tõttu muutub põletik krooniliseks, mis võib omakorda soodustada vanusest tingitud haiguste teket. Põlisrahvaste immuunsüsteem paistab McDade'i sõnul olevat aga rangemalt reguleeritud: see lülitab end sisse ja välja vastavalt vajadusele.

Teadustöö ilmus ajakirjas Nature Aging.