Tauriin on aminohape, mis võib lugejale esimese hooga seostuda energiajookidega. Aminohapet leidub aga ka loomsetes toiduainetes, näiteks merekarpides, kalas ja linnulihas, ning seda sünteesib kõigele lisaks inimkeha ise, vahendab Live Science. 

Mõned loomuuringud viitavad, et kui tauriini loomadele anda toidulisandina, vananevad nad teatud tunnuseid aluseks võttes aeglasemalt. Nende põhjal oletas osa teadlasi, et tauriin võib pärssida vananemist ka inimesel. 

Tauriini tase paistab püsivat

Värskes uuringus mõõtsid autorid kolmel rühmal eri vanuses täiskasvanud inimestel veres tauriini taset. Võrdluseks määrasid nad aminohappe suhtelist sisaldust ka täiskasvanud pärdikute ja hiirte veres. Varem on leitud, et mida vanemaks loom saab, seda vähem ringleb tema veres tauriini. See võib seletada, miks tauriini sisaldavad toidulisandid vähendavad vähemalt laboriloomadel teatud vananemise märke ja pikendavad eluiga.

Varasematel töödel olid aga omad kitsaskohad. Näiteks vaatasid nende autorid paljusid eri vanuses isendeid ühel ajahetkel, mitte samu isendeid pika aja jooksul. Seetõttu osutusid eelnevad tulemused vastukäivaks: mõni uuring kuulutas vananedes tauriinitaseme langust, teine püsimist ja kolmas tõusu.

Uue töö autorid soovisid tuua küsimusse selgust. Selleks kasutasid nad nii ühel ajahetkel kui ka pika perioodi jooksul kogutud andmeid. Ajapikku kogutud andmed kujutasid endast ühtede samade inimeste ja laboriloomade eri ajal võetud vereproove. 

Andmete analüüs näitas, et tauriini ei jäänud uuritud rühmadel vananedes veres vähemaks. Pigem aminohappe kogus kasvas või jäi samaks.

Uuringu kaasautori ja USA riikliku vananemisinstituudi (NIA) järeldoktori Maria Emilia Fernandeze sõnul tuli tööst välja teinegi kõnekas leid. Selgus, et üksikute isendite võrdluses erines tauriinitase üldiselt märksa rohkem kui samal isendil täiskasvanuea jooksul. Niisiis pole tauriin Fernandeze sõnul ilmselt  hea vananemise bioloogiline marker. 

Uuringuga mitte seotud Pennsylvania Ülikooli füsioloogiaprofessor Joseph Baur nõustub, et leiu valguses pole tauriini vähenemine veres mingi üldkehtiv vananemise märk. Siiski võib aminohape olla tema sõnul seotud mõne vanusest tingitud muutusega kehas. Kuna varasemad uuringud osutavad hiirte puhul muu hulgas eluea pikenemisele, tasuks Bauri sõnul uurida, kas tauriin ei võiks olla toidulisandina inimesele siiski kasulik. Liiatigi ei ütle uus uuring tema hinnangul tauriini terapeutilise toime kohta sisuliselt midagi.

Ealiste iseärasustega seos puudub

Uue analüüsi andmestiku suurim osa hõlmas enam kui 740 inimest: nende vanus jäi 26–100 aasta vahele ja nad osalesid kõik Baltimore'i vananemise pikiuuringus. Lisaks vaatas töörühm veel kahte andmestikku: Baleaaride vananemisuuringus osalenud 70 inimese andmeid, kel oli vanust 20–85 aastat, ning Atlanta ennustava meditsiiniuuringu kohordist ligi 160 ja 20–68-aastase inimese andmeid.

Võrdluseks analüüsisid teadlased veel kolme- kuni 32-aastaste reesusmakaakide (Macaca mulatta) ning üheksa kuni 27 kuu vanuste laborihiirte vereproove. Loomade vanusevahemikud valiti nii, et kaetud oleks umbkaudu periood suguküpseks saamise ning vanaduse ja surma vahel.

Maria Fernandeze sõnul oli enamikul uuritud rühmadest näha tauriini taseme tõusu ajas. Ainsa erandina jäi tauriini hulk veres samaks ühel isashiirte alamrühmal ja ennustava meditsiini uuringus osalenud meestel. Töörühma sõnul pole selge, miks need kaks rühma teistest erinesid.

Teadlasi huvitas seegi, kas tauriini tase võiks üldse kuidagi seotud olla vananedes muutuvate tervisenäitajatega, näiteks lihasjõuga. Nad küll leidsid mõned seosed, ent need ei tulnud ühtviisi esile kõigis rühmades ega isegi ühe rühma piires. Sestap seadis uuring kahtluse alla oletuse, et n-ö ealiste iseärasuste taga on vähenenud tauriin.

Selles küsimuses polnud uus uuring aga ammendav. Võrdlusena selgus ühes 2023. aastal tehtud teadustöös, et kui keskealistele hiirtele tauriini anda, kulutasid nad tõhusamalt energiat ja nende DNA-s esines vähem kahjustusi. Uus uuring aga vananemisega seoses neid näitajaid ei vaadanud.

Uuringud jätkuvad

Tauriini ja tervise seosed on veelgi keerulisemad. Uuringud on näidanud, et erinevate tervisevaevustega inimestel on tauriini kogus kehas erinev. Näiteks on ülekaalulistel tauriini vähem kui väiksema kaalunumbriga inimestel. Samas on rasvunute veres töörühma sõnul tauriini palju rohkem. Vähihaigetel seevastu on verevähi korral tauriini kehas keskmisest rohkem, ent rinnavähiga vähem.

Iseenesest on tauriin terves kehas oluline mitmel põhjusel. Muu hulgas on see sapisoolade oluline koostisosa. Sapisoolasid sünteesib maks selleks, et keha võiks paremini rasva seedida. Lisaks toetab tauriin keha antioksüdantide varu ja aitab ehitada mitokondrites ehk rakupatareides olulisi valke. 

Kas selle kõige taustal võiks tauriin siiski olla millegi tunnustähis? Uuringu kaasautori Rafael de Cabo sõnul on vastus lühidalt öeldes ei. Tema hinnangul tuleb esmalt uurida tauriini põhilisi toimemehhanisme ja alles siis kaaluda selle kasutamist millegi tunnusmärgina.

Teadlased uurivadki tauriini edasi. Näiteks on 2023. aasta uuringu kaasautor Vijay Yadav kaasautor kliinilises katses, mis hindab igapäevase tauriinivõtmise mõju keskealiste inimeste vananemisele. Seniste tulemuste põhjal ei ole Yadavi sõnul saadud tõestust, et tauriini tasuks vananemise aeglustamiseks toidulisandina võtta. 

Teadustöö ilmus ajakirjas Science.