Juuni algul ajakirjas Science ilmunud uuring köitis Säki sõnul avalikkuse tähelepanu just sellega, et seal näidati hiirte eluea pikenemist tauriini toimel umbes kümme protsenti. "Lisaks parandas tauriin erinevaid vananemise tunnuseid, näiteks pidurdas DNA-kahjustusi ja rakkude vananemist," tõi Säkk välja saates "Huvitaja". Samuti leevendas vähendas hiirtel kroonilist põletikku ja parandas nende maitsemeelt toidu osas.

Säki sõnul pole tauriini varem tervema elamise ja vananemise pikendamisega seostatud. "On mitmeid uuringuid, mis kinnitavad, et tauriin on energiat andev. See stimuleerib meie närvisüsteemi ja tänu sellele me tunneme, et oleme energilisemad," osutas ta. Samuti on tauriini kasutatud spordijookides, eeskätt jõudluse tõstmiseks ja kiiremaks taastumiseks. "Nagu ikka teaduses: kõik ei ole päris 100-protsendiline ja võib-olla mõne jaoks on tauriin energiat andev, teise jaoks ei ole," arutles Säkk.

Aminohappena on tauriin inimkehaski olemas. Säki sõnul võib moodustada tauriin nii inimeste kui ka teiste loomade kehast kuni 0,1 protsenti. "Kõige rohkem on seda südames. Seda on leitud ka ajus ja silma võrkkestas, näiteks reetinas," loetles ta. Kuna tauriini leiab just loomsetes saadustes, saab inimene seda kala, liha, muna ja piima süües.

Sõltuvalt oma paiknemisest kehas, võib tauriin Säki sõnul nii mõndagi head teha. "Näiteks osaleb see antioksüdantses toimes ehk aitab meil immuunsüsteemi tugevdada. Südames ta aitab võidelda südamepuudulikkusega, kui see probleem peaks inimesel olema. On näidatud, et see alandab vererõhku," tõi Säkk välja. Samuti aitab tauriin moodustada rasvade imendumiseks olulisi sapphappeid ning võib rahustada närvisüsteemi.

Võluvitsa pole

Vananemine kui protsess on Janar Säki sõnul keerukas ja mitmetasandiline. "See, et üks aine võiks vananemise protsesse pidurdada, on kahtlane," märkis ta. Ehkki tauriin osutus loomkatsetes paljulubavaks, ootaks Säkk ära inimuuringute tulemused. "Kõik rottide ja hiirte peal tulemusi andnud ained ei ole näidanud tulemusi inimeste peal," tõdes ta.

Üleüldiselt mõjutavad inimese tervena elatud aastaid ja vananemist mõnest üksikust ainest palju enam geenid, eluviis ja keskkond. "Eluviisist tulenevalt loevad ka toitumine, liikumine, uni ja stressiga toimetulek," loetles Säkk.

Sporditreenerina soovitas ta igas eas inimesel igal juhul paar korda nädalas liikuda. "Süda tuleb panna niimoodi liikvele paar-kolm korda nädalas kindlasti, et sa hakkad hingeldama. Ainult rahulik liikumine ei täida vajalikku eesmärki," selgitas ta. Nimelt vanemas eas lihasmass väheneb, kuid lihastreeninguga saab seda vähenemist veidi aeglustada.

Kel juhtub olema lapselapsi, võiks Säki sõnul liikuda just viimastega koos. "Ühelt poolt oled sa nooremate inimeste seltskonnas, hoiad end kognitiivselt vormis ja tagad omale sotsiaalsuse," tõi ta koosliikumise voorusi välja. Teisest küljest hoiavad just nooremad inimesed kiiremat tempot, mis sunnib vanemaealisigi pisut rohkem pingutama.

Tauriini kõrval on toiduga omastatavatest kasulikest ainetest Säki sõnul teada ka ühend nimega NAD+. Viimane aitab ühenduda B-vitamiinil ja on müügil toidulisandina. Siiski ei usu Säkk, et ainult üks-kaks ainet vananemist pidurdaks. "Isegi kui tulevad uuringud ja tulemused, mis näitavad ühte ainet, siis sellesse tuleb hästi kriitiliselt suhtuda," märkis ta.

Uuringud keskenduvad Säki sõnul vaid ühele ainele, kuid ei hinda, kuidas see toimib koostöös kõige muu inimkehas leiduvaga. Pigem on tema sõnul olulised kõik ained, eriti üksnes toidust saadavad mineraalid ja vitamiinid. "Seetõttu pigem oleks soovitus, et toidulaud oleks võimalikult mitmekesine ja tasakaalustatud vastavalt soovitustele," ütles ta.