Zooloog: hiir poeb tuppa ka läbi kümnesendise mõõtu augu
Nii nagu inimene tahab külma ilmaga soojas toas olla, poevad kodudesse sooja ka kõikvõimalikud närilised. Loodusmuuseumi zooloog-kuraator Joosep Sarapuu sõnul on rahvakeeli lihtsalt hiirteks nimetatud liike Eestis 20 ringis ja nad suudavad pugeda majapidamisse läbi üllatavalt väikeste aukude.
Külmade ilmade saabudes kurdavad inimesed, et hiired tungivad tuppa talvituma. Sarapuu sõnul on Eestis umbes 20 liiki, keda võiks kiirel silmamisel hiireks liigitada. Mõni neist liikidest tikub jahedal ajal tuppa, mõni aga keldrisse. "Samamoodi nagu inimesed tahavad nemadki toitu, vett, katust pea kohale ja soojust," põhjendas zooloog saates "Terevisioon".
Ehkki inimene nimetab kõiki väikesi toas ringi sibavaid närilisi hiirteks, ei kuulu kõik soovimatud majakaaslased isegi tingimata üldse hiirlaste sugukondagi.
Näiteks võib keldrisse tungida karihiir: nime poolest küll hiir, kuid tegelikult putuktoiduliste seltsi esindaja. "Karihiiri on umbes nelja liiki. Neil on pikk nina, millega on parem süüa putukaid ja nende saba on umbes pool keha(pikkusest)," kirjeldas Sarapuu.
Samuti võib keldris talvitumas kohata hüpiklaste sugukonda kuuluvat kasetriibikut. Erinevalt teistest liikidest magab tema talveund ja võib seda teha keldris näiteks kartulikottide vahel. "Ta on ka kolmanda kaitsekategooria liik, kellega tuleks väga ettevaatlikult käituda. Ehk las ta magab: tema ei tule sulle õhtuti mööda tube ringi jooksma," märkis zooloog.
Toast võib inimene leida juba hiirlaste sugukonna esindajaid: suuremat mõõtu kaelushiirt ja kõige sagedasemat külalist koduhiirt. Kui kaelushiire tunneb ära väga suurte kõrvade ja kõrgete jalgade järgi, siis koduhiire reedab kehaga enam-vähem sama pikk saba. "Koduhiir on olnud juba vähemalt tuhat aastat inimkaasleja ja talvel ta looduses ellu ei jää. Ta suudabki üldse ainult tänu inimesele siin talve üle elada," osutas Sarapuu.
Veel võib tuppa tungida hamsterlaste sugukonda kuuluv leethiir. Viimasel on võrreldes hiirlastega veidi ümaram peakuju ja vaid poole keha pikkune saba. "Kõrvad on tal pigem karvade sees peidus ega turrita niimoodi välja nagu kodu- või kaelushiirel," võrdles zooloog. Viimaks võib kodust leida ka juttselg-hiirt, kelle tunneb ära kuklani ulatuva juti järgi looma seljal.
Kuidas siiski hiirtest majapidamises vabaneda? Sarapuu sõnul tuleks esimese asjana kindlaks teha, et loomakesed kusagilt sisse ei pääse: "Pigem tasuks augud kinni katta. Hiir võib vabalt ka euro 10-sendise mõõtu august läbi tulla." Teiseks soovitab ta kodus puhtust pidada: kui kõikjal ei vedele toidupalukesi, ei tule ka hiired nii meelsasti tuppa neid otsima.
Toimetaja: Airika Harrik
Allikas: "Terevisioon". Küsis: Katrin Viirpalu.