Õige hingamine hõlbustab meeldejätmist
Päevatoimetusi tehes ja ööund magades, hommikul vara ja hilisel õhtutunnilgi on kõik inimesed, aga ka hiired ja muud olendid hõivatud ühe üliolulise tegevusega, mis tavaolukorras kulgeb üsna märkamatult.
See tegevus on hingamine. Hingates saab organism hapnikku ja eritab süsihappegaasi.
Kuid ilmneb, et hingamisel on inimesele või loomale muudki tähtsust kui gaasivahetust võimaldada: Jaapani teadlased on hiljutises uuringus välja selgitanud, et hingamine võib mõjutada seda, kuidas hiirele uus informatsioon meelde jääb.
Nozomu Nakamura Hyogo Meditsiiniülikoolist ja ta kolleegid geenmuundasid katse jaoks hiiri nii, et nad said loomakeste ajurakke manipuleerides muuta hingamise kulgu.
Niisuguste muundhiirtega tegid nad siis mitmesuguseid mälukatseid, alates esemete äratundmisest kuni hirmureaktsiooni kujundamiseni.
Muu hulgas nähtus neist katseist, et kui hiir hingamise mõneks ajaks katkestas, siis jäi omandatav materjal talle kehvemini meelde.
Lähemal vaatlusel panid teadlased tähele, et hingamispausid avaldasid mõju hipokampuse-nimelise ajustruktuuri tööle; varaseimast uuringuist on teada, et hipokampusel on oma osa nii lühi- kui ka pikaajalise mälusisu salvestamisel.
Teadlased tegid mälukatseid väga mitmesuguste hingamismustritega, mille nad hiirtel esile kutsusid. Selgus, et eripärastel mustritel oli mitmesugust toimet: mõned neist mustreist ka hõlbustasid meeldejätmist. Üldreeglina aga paistis, et eriti just aeglasem hingamine teeb meeldejätmise raskemaks.
Nakamura ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Nature Communications, et sellesuunaliste uuringute põhjal võidakse ehk edaspidi leida uusi meetodeid inimeste ajukahjustuste või ka vaimse tervise häirete raviks. Vahest õnnestub välja töötada ka hingamisharjutusi, mis hõlbustaksid inimestel asjade meeldejätmist.
Samad teadlased on juba varem avastanud, et info, mida inimene saab väljahingamise ajal, jääb talle paremini meelde kui info, mis on saadud sissehingamise ajal.
Hingamise mõjust mälule ja ajumehhanismidele üldisemalt võib teadlaste arvates kujuneda terve uus paljutõotav uuringuvaldkond.
