Mittenakkushaigused ehk kroonilised haigused, nagu vähk või südamehaigused, on kogu maailmas inimeste peamine surmapõhjus. Samas on ÜRO eesmärk vähendada sellist suremust 2030. aastaks kolmandiku võrra, vahendab Nature News.

Nüüd andis uus uuring esimest korda aimdust, milline on krooniliste haiguste suremus riigiti. Selgus, et aastatel 2010–2019 vähenes võimalus surra mõne kroonilise haiguse tõttu enne 80. eluaastat naistel 152 riigis ja meestel 147 riigis. Samas oli näha, et rohkem kui pooltes uuritud riikides vähenes suremus 2010. aastatel aeglasemalt kui aastatuhande esimesel kümnendil. 

Aastal 2019 oli uuritud riikidest väikseim oht mõne kroonilise haiguse tagajärjel surra kõige väiksem Jaapani naistel ja Singapuri meestel. Seevastu Afganistani naistel ja Eswatini meestel oli krooniliste haiguste suremusrisk suurim.

Valimis leidus ka 25 n-ö rikast riiki. Aastatel 2010–2019 vähenes kroonilistest haigustest tingitud suremus kõigis neis riikides. Seejuures oli suremuse langus mõlema soo vaates suurim Taanis ja väikseim USA-s. Vaesematest suurriikidest paistsid kroonilistest haigustest tingitud suremuse vähenemisega silma Hiina, Egiptus, Nigeeria, Venemaa ja Brasiilia. Seevastu Indias ja Paapua Uus-Guineas suremus uuritud aastatel hoopis kasvas.

Raport osutab, et enim aitas suremust vähendada paremate ravi- ja ennetusvõtete juurutamine riikide tervishoiusüsteemides. Abi oli ka statiinide ja kõrgvererõhku vähendavate ravimite laialdasest kasutuselevõtust insuldi- ja infarktiriski langetamiseks ning hepatiidi ja emakakaelavähi eest kaitsvatest vaktsiinidest. Lisaks aitasid tubaka ja alkoholi tarvitamisega seotud haiguste suremust vähendada neile toodetele seatud riiklikud piirangud. 

Ennetustöö jätab soovida

Nagu öeldud, aeglustus suremuse vähenemine aastatel 2010–2019. Uuringu kaasautori ja Imperial College Londoni üleilmse tervise uurija Majid Ezzati sõnul võis selle taga olla osalt tervishoiuvaldkonna alarahastatus. Samuti ei pruukinud haavatavad ühiskonnarühmad saada piisavat abi ja võis puududa selgus rahvatervise prioriteetides.

Suremust kroonilistesse haigustesse vähendavad nii nende ravi kui ka sõeluuringud. Samas on Ezzati sõnul alates 2010. aastast paljudes riikides selliste meetmete mõju kulutõhususest hoolimata jäänud samaks või suisa vähenenud. 

Valitsuste kehtestatud piirangud tubaka- ja alkoholitarvitamisele on tema sõnul samuti paljudes piirkondades toppama jäänud. Uuringuga mitte seotud Yorki Ülikooli terviseökonomisti Naomi Gibbsi sõnul on pettumust valmistav, et maksavähk suurendas suremust kroonilistesse haigustesse enamikus uuritud riikides – haiguse vastu on käepärast nii tõenduspõhine teadus kui ka alkoholitarvitamist piiravad meetmed.

Jõukates riikides nagu USA-s ja Saksamaal jäi edusamme varasemast vähemaks. Languse taga on sagenenud neuropsühhiaatrilised häired, sh Alzheimeri tõbi, muud tüüpi dementsused ja alkoholiga seotud sõltuvushäired. Alzheimeri tõve ja dementsuse suremus suurenes 65 protsendis uuritud riikidest, samuti üheksas rikkas riigis kümnest. Uurijate sõnul on raporti valguses vaja kiiremas korras juurutada nende tervisemuredega seotud sekkumisprogramme.

Teadustöö ilmus ajakirjas The Lancet.