Hubble'i pildid teevad tumeda aine veelgi salapärasemaks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Wikimedia Commons

Salapärane tume aine, mida on maailmaruumis mitu korda rohkem kui tavalist, nähtavat ainet, on osutunud veelgi salapärasemaks kui seni arvatud.

Kosmoseteleskoobiga Hubble tehtud vaatlused näitavad, et suurtes galaktikaparvedes koguneb tume aine mitu korda suurematesse klompidesse, kui ta seda teoreetiliste mudelite järgi peaks tegema.

Massimo Meneghetti Itaaliast Bologna Astrofüüsika ja Kosmoseteaduse Observatooriumist uuris koos kolleegidega Hubble'i tehtud ülesvõtete põhjal 11 galaktikaparve, millest igaüks hõlmas tuhatkonda galaktikat.

Suured galaktikaparved moonutavad enda tagant paistvate veel kaugemate galaktikate kujutisi, painutades valguskiiri ja toimides nii-öelda gravitatsiooniläätsena. Kaugemad galaktikad ei paista seetõttu mitte enam-vähem täppidena, vaid on venitatud pikkadeks kaarteks.

Need väljavenitatud kujutised olid piltidel näha piisavalt üksikasjalikult. Nii said Meneghetti ja ta kaaslased optiliste moonutuste põhjal järeldada, kus täpselt paiknesid galaktikaparves suured massikogumid, mis oma raskusväljaga valguskiiri painutasid, nagu Einsteini relatiivsusteooria ette näeb.

Neid massikogumeid moodustavad nii tavaline aine, mille asukoha näitab kätte galaktikate valgus, kui ka tume aine. Tumeda aine paiknemise saab siis välja rehkendada, kui mõelda, kus peale nähtava aine peaks veel rohkesti massi olema, et kauge galaktika kujutise moonutused saaksid olla just sellised, nagu nad paistavad.

Rehkendused näitasid, et suurem osa tumeda aine valgusepainutusvõimsusest oli koondunud galaktikaparvede keskmesse, just nii nagu oodata oligi. Kuid tumeaine klompe tuli ilmsiks ka perifeersemais piirkonnis.

Sedagi oli iseenesest oodata, kuid selgus, et neid perifeersemaid klompe oli esiteks rohkem kui arvatud – kümneid, ja teiseks, neist igaühe mass paistis olevat keskmiselt kümmekond korda suurem kui teoreetilised mudelid ennustavad.

Meneghetti ja kaasautorid möönavad ajakirjas Science, et vastuolu põhjuseks võib olla ka mingi eksitus nende mudelite põhjal koostatud arvutisimulatsioonides, kuid võib ka olla, et tumedal ainel on omadusi, mida teadus praegu veel ei oska mõista.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.

Toimetaja: Indrek Ojamets

Allikas: Vikerraadio

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: