Kaks Inglismaal Yorki Ülikoolis tegutsevat füüsikut pakub tumeaineosakeste kandidaadina välja teaduse jaoks seni väga eksootilise heksakvargi.

Heksakvargid on meile aatomituumadest tuntud prootoni ja neutroni justkui kahekordistatud väljaanded. Kui prooton ja neutron koosnevad teatavasti kolmest pisemast koostisosisest kvargist, siis heksakvark koosneb samuti kvarkidest, kuid mitte kolmest, vaid tervelt kuuest.

Üks niisugune heksakvark ilmutas end teadlastele vististi 2014. aastal Saksamaal tehtud kiirendikatses. Imelühikeseks viivuks eksisteerima saadud eksootiline kvargistu sai ka väärilselt omapärase nime, d*(2380).

Nüüd kirjutavad Yorki füüsikud Mikhail Bashkanov ja Daniel Watts ajakirjas Journal of Physics G: Nucler and Particle Physics, et just nimelt d*(2380)-test võikski koosneda see salapärane tumeaine, mida tundub maailmaruumis olevat tegelikult mitu korda rohkem kui tavalist, prootonitest, neutronitest ja muudest argistest koostisosadest tehtud ainet.

Bashkanov ja Watts väidavad, et pärast Suurt Pauku, kui maailmakõiksus paisudes jahtus, võisid heksakvargid koonduda omavahel aine viiendasse olekusse, Bose-Einsteini kondensaati.

Teadlaste eneste arvates on nende seletus huvitav selle poolest, et ei vaja praegu käibiva füüsikalise maailmapildi täiendamist ühegi fundamentaalselt uue mõistega.

Nende sõnul tuleks nüüd edasi uurida, kuidas need tärniga heksakvargid omavahel interakteeruvad — mis puhul ükseist tõmbavad või tõukavad. Selleks võiks püüda luua neid osakesi aatomituumade sisse ja vaadata, kas nad käituvad seal kuidagi teistmoodi kui lahtisena.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.