Volker Burkert ja ta kolleegid Ameerika Ühendriikidest Virginiast Thomas Jeffersoni Rahvuskiirendist arvutasid katseandmete põhjal välja, et rõhku on prootoni sees kümme korda rohkem kui neutrontähes, mis on universumi teadaolevalt kõige tihedam ja suurima sisemise rõhuga makroskoopiline keha, ehk teisisõnu, prootonis on rõhk miljard miljard miljardit korda rohkem kui maailmamere süvimas süvikus, mis asub Mariaanide lähedal.

Kellele meeldivad arvud ja mõõtühikud, neile ütlen, et rõhk prootoni sees on 10³⁵ paskalit.

Varem on teadlased teoreetiliselt arvutanud, et prootoni sees võib selline rõhk olla, aga Burkert ja kolleegid on seda nüüd esimest korda ka eksperimendis määranud.

Prootoni sees valitsev rõhk on füüsikute sõnul peaaegu sama suure fundamentaalse tähtsusega suurus kui tema elektrilaeng või mass.

Prooton ei ole mingi lihtne osake, vaid tema sees on kolm elektriliselt laetud kvarki ja ka mõned virtuaalsed gluuonid, mis kvarkide vahel sagivad.

Burkert ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Nature, et prootoni keskosa surub tugevasti väljapoole, kuid prootoni välispiirkonnad omakorda avaldavad survet sissepoole.

Nii püsib prooton koos, ja nii saavad prootonitest koos neutronite ja elektronidega moodustuda aatomid, neist molekulid, ja neist juba meie teiega ja kõik muu, mis molekulidest koosneb.

Burkert ja kolleegid kavatsevad aga prootonis valitsevaid jõude peagi veelgi täpsemalt uurida.