Aatomi tuum koosneb teatavasti prootonitest ja neutronitest, aga iga prooton ja neutron koosneb kolmest kvargist. On teada ka kahest kvargist koosnevaid osakesi – need on mesonid. Ja on juba senigi olnud teada ka üks kuuekvargiline osake – see on raske vesiniku tuum, milles leiduvat prootonit ja neutronit võib käsitleda ühe osakese, deuteronina.

Kuid nüüd on Jaapani teadlased välja rehkendanud, et teoreetiliselt võib olemas olla veel üks kuuest kvargist koosnev osake, mida seni ei ole mitte keegi mitte kusagil näinud.

See koosneb kõigepealt kahest suuremast osast, mida nimetatakse oomega-barüonideks, ja kumbki neist oomega-barüonidest omakorda koosneb kolmest veidrast kvargist. "Veider" on siin täiesti teaduslik termin, sest kvarke on kuut tüüpi ja üks neist kuuest kannab nime "veider kvark". Veidraid kvarke muide prootonites ja neutronites ei leidu.

Aga oma teoreetiliselt leitud kahest oomega-barüonist moodustunud senitundmata osakest nimetavad Shinya Gongyo Nishina kiirendipõhise teaduse keskusest ja ta kaasautorid ajakirjas Physical Review Letters lihtsalt dioomegaks.

Rehkendusteks kasutasid nad superarvutit K, millel on üle 88 000 protsessori, kuid mis sellest hoolimata arvutas ülesannet ligi kolm aastat, sest muutujaid, millega ta žongleeris, oli lihtsalt nii tohutult palju.

Seni ei olnud ei teadlased ega arvutid osanud välja nuputada, kas kuuekvargilisi osakesi võiks peale eelmainitud deuteroni veel muidki olla. Nüüd on mõistatus lahendatud – teoreetiliselt võib.

Gongyo ja kolleegid loodavad, et nende teoreetilist leidu õnnestub ka praktikas avastada, kui Euroopas ja Jaapanis lähevad käima raskete ioonide põrgutamiskatsed, mida praegu juba kavandatakse.