Oma kavalate katsevõtetega on teadlased kindlaks teinud, et ümara kobara kujutluspilt ongi enamasti päris õige, aga päris suuri tuumi on olnud üsna raske uurida, sest need kipuvad liiga kiiresti ära lagunema. Nüüd aga on rühm teadlasi eesotsas Sebastian Raederiga Saksamaalt Darmstadtist raskete ioonide uuringute Helmholtzi keskusest suutnud enneolematult põhjalikult uurida nobeeliumi aatomituuma.

Nobeeliumi tuumas on 102 prootonit ja veel rohkem neutroneid. Raeder ja ta kaaslased sihtisid neid aatomeid mitut eri sagedust laserikiirtega ja mõõtsid, kui paljudest aatomitest selle peale elektrone välja lendas. Neist andmetest saidki nad teha järeldusi tuuma kuju ja suuruse kohta.

Selgus, nagu nad ajakirjas Physical Review Letters kirjutavad, et erinevalt väiksematest tuumadest, mis kipuvad olema kerajad, on nobeeliumi tuum kujult piklik või munajas.

Nobeeliumi tuuma kuju on tore teada, sest selle põhjal võib senisest informeeritumalt mõlgutada mõtteid, millised võiksid olla need nn stabiilsusesaare elemendid, mis on kõigist seniavastatutest ja -loodutest raskemad, aga mis teooria järgi peaks erandina olema hoopis püsivamad kui neist natuke kergemad elemendid.

Foto: A. Zschau/GSI