Genfi lähistel maa all asuva põrguti ühest ehk LHCb detektorist tulevaid andmeid analüüsides täheldasid teadlased signaale, mis tekivad siis, kui viis kvarkideks kutsutavat subatomaarset osakest omavahel ühinevad. Kuna tegu on neljast kvargist ja ühest antikvargist koosneva kogumiga, siis nimetatakse seda pentakvargiks. Selle olemasolu oli seni vaid teoreetiliste arutluste objektiks.

New Yorkis asuva Syracuse ülikooli füüsikaprofessor Sheldon Stone peab pentakvargi avastamist oluliseks tulemuseks. Tema sõnul näitab see, et mateerial on olemas veel üks olek. Ehkki pentakvargi olemasolu peeti võimalikuks juba kvargi mudeli algusest saadik, poldud neid varem täheldatud. Avastuse lähtealuseks olid andmed, mis koguti enne seda, kui põrguti tänavu taas käivitati.

Teadlaste arusaam mateeria struktuurist muutus oluliselt 1964. aastal, kui Ameerika füüsik Murray Gell-Mann avaldas arvamust, et prootonid ja neutronid koosnevad osakestest, mida hakati nimetama kvarkideks. Vaid viis aastat hiljem kroonis selle füüsiku uurimistööd Nobeli preemia.

CERNi kõneisiku Guy Wilkinsoni sõnul kinnitab värske avastus Gell-Manni poolt enam kui pool sajandit tagasi väljapakutud teooriat. Üks koht, kus pentakvargid võivad olulist rolli mängida on siis, kui tähed kokku varisevad ja kujunevad ümber neutrontähtedeks. Tegemist on nimelt tähe kollapsi viimase etapiga, mille järel võivad moodustuda ka mustad augud. Selles keskkonnas on pentakvarkide teke üsna tõenäoline ja see võib omakorda anda märkimisväärse panuse sellesse, mis tähtedega juhtub, kuidas nad välja näevad ning milline saab olema nende lõplik saatus.

Tänavu taaskäivitatud suur hadronite põrguti on saanud vahepealsel ajal täiendusi ja töötab varasemast kõrgema energiaga, lubades teadlastel aineosakesi üha detailsemalt piiluda. CERNi esindaja Wilkinson pidas võimalikuks, et ühe pentakvargi leidmise järel võivad teadlased avastada ka selle teisi variatsioone.