Pentakvark koosneb mesonist ja barüonist
Pentakvark, eriskummaline pisiosakeste ühendus, mis avastati Suures Tuumaosakeste Põrgutis LHCs neli aastat tagasi, on hakanud füüsikutele oma saladusi ilmutama.
Uute põrgutikatsete valguses on selgeks saanud, et viis kvarki, mis pentakvargi moodustavad, on jaotunud kahte ossa: kolm kvarki on omavahel tihedamalt ühinenud kombinatsiooni, mis on tuntud barüonina, kaks ülejäänud kvarki, millest üks on tegelikult isegi antikvark, moodustavad paari, mille sarnased on samuti ammu teada ja mida nimetatakse mesoniks.
Omavahel kokku kleepunud barüoni ja mesonit võib piltlikult nimetada justkui omamoodi imepisikeseks molekuliks.
Avastuse tegid Tomasz Skwarnicki Ameerika Ühendriikidest Syracuse'i Ülikoolist ja ta kolleegid, kes kirjutavad sellest nüüd ajakirjas Physical Review Letters.
Kvargid on väga väikesed elementaarosakesed, millest koosnevad näiteks prootonid ja neutronid, millest omakorda koosnevad aatomituumad.
Prootonid ja neutronid ongi head näited barüonide kohta. Nad on kolmest kvargist koosnevad süsteemid.
Ühekaupa ei ole kvarke kunagi nähtud, ja väga tõenäoliselt neid ühekaupa ei esinegi.
Kvargipaare ehk mesoneid ja kvargikolmikuid ehk barüone on tuntud aastakümneid, nelja kvargi süsteem ehk tetrakvark ja viiest kvargist koosnev pentakvark on kindla peale avastatud alles sel aastakümnel.
Kuuest kvargist koosnev heksakvark on seni jäänud üksnes hüpoteetiliseks osakeseks.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa