CERNi nõukogu otsustas algatada tehnilise ja rahandusliku ekspertuuringu saja kilomeetri pikkuse ringtunneli rajamise kohta ka just selsamal Eestile tähtsal päeval, reedel, 19. juunil.

Uus superpõrguti läheks maksma vähemalt 21 miljardit eurot ja valmiks arvatavasti sajandi keskpaiku, mitte enne aastat 2040.

Esialgu hakataks seal omavahel põrgutama elektrone ja nende antiosakesi positrone — suurel kiirusel ja hulgakaupa, et tekiks rohkesti Higgsi bosoneid, mille omadusi saaks siis senisest põhjalikumalt uurida.

Hiljem, sajandi teises pooles hakataks põrgutama prootoneid, nagu seda teeb ka praegune Suur Hadronite Põrguti LHC, mille tunnelis muide põrgutati enne prootoneid samuti elektrone ja positrone.

Kui aga LHCs kiirendatakse prootoneid energiani 16 teraelektronvolti, siis uues põrgutis saaksid nad sisse koguni sada teraelektronvolti.

Nõukogu otsus algatada tehniline ja rahanduslik uuring ei tähenda veel siiski, et hiigelehitus ka tegelikult teoks saab. Uuring peaks valmima aastaks 2026 või 2027.

Seejärel tuleb ka Euroopa riikide valitsusi veenda vajalikke miljardeid eurosid välja käima — ja kerge see kindlasti ei ole, eriti kui praeguses Suures Hadronite Põrgutis, mida on kavas käitada veel 2030. aastate keskpaigani, ei avastatagi peale Higgsi bosoni enam midagi uut ja põnevat.

Samas oleks füüsikutele uut võimsat masinat kangesti vaja, sest neid närib kuri kahtlus, et praegune elementaarosakeste standardmudel ei ole tegelikult päris õige — aga mis tal täpselt viga on, seda nad võib-olla ilma väga energilise põrgutamiseta teada ei saagi.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.