Genfi lähedal suures tuumaosakeste põrgutis LHC tehtud katseid analüüsinud füüsikud teatasid Itaalias käimas oleval konverentsil, et D-mesonid käituvad õige natuke teistmoodi kui anti-D-mesonid.

Anti-D-mesonid muunduvad D-mesoniteks hästi natuke suurema tõenäosusega kui D-mesonid anti-D-mesoniteks. See tähendab, et ajapikku tuleb universumisse D-mesoneid summaarselt juurde ja anti-D-mesoneid jääb summaarselt vähemaks.

Sellist nähtust on teoreetikud ammu ennustanud, aga et asja ka katseliselt avastada, tuli läbi uurida väga suur hulk osakestepõrkeid. Mõnede muude osakeste puhul on samalaadne ebasümmeetria antiosakeste suhtes avastatud juba varem.

Aine ja antiaine erisugune käitumine aitab seletada seda, miks on universumis ainet palju rohkem kui antiainet. See on aga oluline tõsiasi, sest kui ainet ja antiainet oleks täpselt ühepalju, siis oleks nad teineteist tõenäoliselt juba ammu vastastikku hävitanud ja universum oleks tühi ja paljas.

D-mesonite ja anti-D-mesonite ebasümmeetriast koos muude seni avastatud ebasümmeetriatega ei piisa veel siiski, et aine ja antiaine erisugust hulka päris täielikult ära seletada. Kuid teooria ennustab, et seniavastamata ebasümmeetriaid võiks leiduda veel.