Tavaline ja antiaine käituvad erinevalt
Teadlased on avastanud uue erinevuse aine ja antiaine vahel, mis võib aidata seletada, miks on universumis üldse ainet.
Marcin Kucharczyk Poola Teaduste Akadeemia tuumafüüsika instituudist ja ta kolleegid uurisid Genfi lähedal Suures Tuumaosakeste Põrgutis tehtud katsete tulemusi ja teatavad nüüd ajakirjas Nature Physics, et lambdabarüonid ja antilambdabarüonid lagunevad natuke erineval viisil.
Lambdabarüonid on meile aatomituumadest tuttavate prootoni ja neutroni sarnased osakesed, mis alatihti lagunevad iseenesest laiali, muundudes prootoniks ja lisaks veel mõneks väiksemaks osakeseks, mis lendavad laiali kindla nurga all. Antilambdabarüonid on antiaine osakesed, antiprootoni ja antineutroni sarnased, mis lagunevad laiali aegajalt antiprootoniks ja veel mõneks väiksemaks osakeseks.
Kucharczyk ja ta kolleegid märkasid nüüd neid lagunemisi uurides, et antilambdabarüoni lagunemisproduktid lendavad laiali natuke teistsuguse nurga all kui lambdabarüoni lagunemisproduktid.
See aga on väga tähelepanuväärne, sest üldiselt käituvad antiaineosakesed alati täpselt samamoodi kui aineosakesed, välja arvatud juhtudel, mil tuleb arvesse antiosakeste vastandmärgiline elektrilaeng ja muud niinimetatud kvantarvud võrreldes vastavate tavaliste aineosakestega.
Teadlased on ammu kahtlustanud, et mingi väike erinevus lisaks märkide erinevusele peab osakeste ja antiosakeste vahel veel olema, sest kui ainus erinevus seisneks märkides, siis oleks Suures Paugus tekkinud ainet ja antiainet ühepalju. Need oleks vastastikku teineteist hävitanud ja maailmaruum oleks tähtedest, planeetidest ja inimestest tühi.
Aine ja antiaine vahelist väikest ebasümmeetriat on teadlased tegelikult märganud ka varem, aga seda ainult lambdabarüonist ja teistest barüonidest väiksemate osakeste mesonite juures. Selleks, et nähtuse põhjuse jälile saada, tuleks Kucharczyki sõnul teha aga veel rohkesti uuringuid.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa