Põrgutis ilmnes uus võimalik kõrvalekalle standardmudelist
Osakestefüüsikutel on juba aastakümnete eest välja töötatud üldtunnustatud teooria selle kohta, kuidas käivad asjad elementaarosakeste maailmas. Nad nimetavad seda teooriat standardmudeliks. Kuid suurem osa füüsikuid on veendunud, et standardmudel ei ole lõplik osakesteteooria. Pole isegi tõestatud, et standardmudel oleks matemaatiliselt järjekindel.
Nüüd on Genfi lähedal Suures Hadronite Põrgutis tehtud katseid analüüsinud teadlased avastanud andmeid, millest võib standardmudelisse hakata hargnema mõra. Teadlased rääkisid eile Euroopa Tuumauuringute Keskuses CERNis toimunud seminaril, kuidas lagunevad põrgutis tekkinud osakesed nimega B0-mesonid, mis koosnevad anti-B-kvargist ja D-kvargist. B0-mesonid võivad laguneda mitut moodi. Seekord analüüsisid teadlased, kuidas nad lagunesid K-mesoniks ja kaheks elektroniks või K-mesoniks ja kaheks müüoniks.
Müüon on nagu elektron, ainult umbes 200 korda suurema massiga, kuid standardmudeli järgi peaks ta kõigi muude omaduste ja käitumise poolest olema täpselt elektroni moodi. Seetõttu ennustab standardmudel, et suure hulga B0-mesonite lagunemisel K-mesoniks ja kas elektronideks või müüoniteks peab elektrone ja müüoneid tekkima võrdsel hulgal, kui jätta arvesse võtmata väike erinevus, mis tuleneb puhtalt nende masside erinevusest.
Kuid nüüd märkasid teadlased, et müüoneid tekib siiski natuke vähem, kui näitavad standardmudeli järgi tehtud arvutused. Kõrvalekalle on küll nii väike, et jääb veel julgelt statistilise vea piiridesse, aga et mõni aeg tagasi saadi samas põrgutis ligikaudu samalaadsel osakestelagunemisel väike vihje, mis võib standardmudelit ohustada sama koha pealt, on avastus seda tähelepanuväärsem.
Kui standardmudel puruneb, tulevad füüsikutele huvitavad ajad. Kuid enne seda tuleb põrgutada veel palju osakesi.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa