Perioodilisustabeli viimane rida täitub elementidega   ({{commentsTotal}})

Ununtriumi avastanud RIKENi töörühma juht Kosuke Morita.
Ununtriumi avastanud RIKENi töörühma juht Kosuke Morita. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit teatas, et nelja looduses mitte kohatava elemendi sünteesimises ollakse lõpuks sedavõrd kindlad, et need väärivad kohta perioodilisustabelis. Sünteesitud ainete uute elementidena tunnistamisega täidetakse viimaks tabeli seitsmes rida.

Ained kannavad järjekorranumbreid 113, 115, 117 ja 118 ja kannavad ajutiselt nimesid ununtrium, ununpentium, ununseptium ja ununoctium. Elementide nimetamisõiguse saavad ained esmakordselt sünteesinud töörühmad ja neid võib nimetada mütoloogiategelaste, mineraalide, riikide ja kohtade, omaduste või teadlaste järgi.

Kuna raskemate elementide sünteesimise katsed toimuvad paralleelselt mitmetes maailma riikides erinevate töörühmade poolt, pidi Rahvusvahelise Puhta ja Rakenduskeemia Liit keskenduma suuresti just avastamisjärjekorra välja selgitamisele. Nii omistati ununtriumi avastamisau Jaapanis asuvale RIKENi kollektiivile, elemendid 115, 117 ja 118 said enda arvele kanda Venemaal asuva Dubna tuumauuringute ühisinstituudi ning USA-s asuva Lawrence Livermoori ja ja Oak Ridge'i riikliku laboratooriumi teadlastest koosnev töörühm.

Uute elementide saamiseks pommitati juba teada-tuntud suhteliselt raskeid elemente nagu ameriitsiumi ja vismutit kergemate elementidega, näiteks kaltsiumiga. Seejuures oli peamiseks elementide sünteesimisega seonduvaks probleemiks küsimus, kas tekkinud ainete näol oli tegu juba teadaoleva elemendiraskema teisendi või tõepoolest uue teada-tuntud elementidest teistsuguse tuumalaenguga ainega. Avastatud elementide isegi kõige stabiilsemad iseotoobid lagunevad vähem kui sekundiga.

Viimati sai perioodilisustabel täiendust 2011. aastal, kui oma koha teenisid darmstadtium (nr 110), röntgeenium (nr 111) ja koperniikium (nr 112).

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: