Spiraalsed galaktikad pöörlevad taevas ringi nagu suured rattad. Silmaga ei ole nende pöörlemist näha, sest suurelt kauguselt näib see väga aeglane, kuigi meie Päikegi tormab koos naabertähtedega ümber Linnutee keskme umbes 210 kilomeetrit sekundis. Nüüd selgub, et ülisuurtes spiraalgalaktikates on pöörlemiskiirus märksa suuremgi, kui seni arvatud.

Patrick Ogle Ameerika Ühendriikides Baltimore'is tegutsevast Kosmoseteleskoobi Teadusinstituudist ja ta kolleegid mõõtsid lõunapoolkera suurima optilise teleskoobiga, mis kannab nime Lõuna-Aafrika Suur Teleskoop, 23 ülisuure spiraalgalaktika pöörlemiskiirusi.

Nad kirjutavad ajakirjas The Astrophysical Journal Letters, et need Linnuteest suuremad galaktikad pöörlevad kiiremini, kui seniste arusaamade järgi peaksid. Põhjuseks pakuvad nad, et neis galaktikates peab tumedat ainet olema rohkem, kui arvatud.

Tumeaine on salapärane nähtamatu ollus, mida üldse tundub olevat suurel hulgal kogunenud just sinna, kus leidub rohkesti ka tavalist, nähtavat ainet. Tumeaine tõttu pöörlevad galaktikad niigi kiiremini kui nad pöörleksid, kui tumeainet ei oleks.

Õigupoolest ongi tumeda aine olemasolu kahtlustama hakatud just galaktikate pöörlemiskiiruste põhjal. Kuid tuleb siis välja, et kõige suuremates teadaolevates spiraalgalaktikates on tumeainet veel eriti palju, ja nad pöörlevad seetõttu ka eriti kiiresti – kuigi, inimsilmale siit kaugelt vaadates ikkagi veel täiesti märkamatult.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.