Tähe pind lainetab ja sisemus loksub ikka veel, teatavad Ameerika, Saksa ja Prantsuse täheteadlased, kes on analüüsinud kosmoseteleskoobi Hubble ja muude teleskoopide kaudu saadud vaatlusandmeid.

Aastal 2019, kui astronoomid panid tähele, et Betelgeuse hakkas korraga hoogsalt tuhmuma, pidasid nad võimalikuks, et täht valmistub peatselt lausa supernoovana plahvatama.

Nüüd kirjeldavad Andrea Dupree Massachusettsis Cambridge'is asuvast Harvardi ja Smithsoni astrofüüsikakeskusest ja ta kolleegid võrguvaramusse arXiv üles laaditud artiklis, mis nende arvates Betelgeusel täpsemalt toimus, mis selleni viis, ja mis on edasi saanud.

Tähtedest paiskub astrofüüsikute teada aeg-ajalt ikka plasmat välja. Meie Päikeselgi esineb loiteid, protuberantse ja krooni massi purskeid.

Kuid Dupree ja ta kaaslaste sõnul oli Betelgeuse puhul tegemist erakordselt hiiglasliku tähepurskega, mille sarnast ei ole varem nähtud. Tüüpilise Päikese krooni massi purskega võrreldes paiskus Betelgeusest välja umbes 400 miljardit korda rohkem ainet.

Plahvatuse põhjustas arvatavasti suur ainejuga, läbimõõduga üle miljoni kilomeetri, mis sööstis tähe sisemusest pinnale.

Pind lõi seepeale kõvasti pulseerima ja lainetama ning tähe fotosfäärist paiskuski hiigelkogus plasmat avakosmosse. Pinnal paljastus suur laik alumist, jahedamat ainet, välja paiskunud plasma aga tahenes tolmupilveks.

Mõlema nähtuse toimel läks Betelgeuse tuhmimaks, nii iseenesest kui ka meilt vaadatuna.

Ehkki tähe heledus on suuresti taastunud, ei ole taastunud varasem 400-päevane heleduse muutumise tsükkel, mida astronoomid on jälginud ligi 200 aastat.

Samas ei tähenda see Dupree ja ta kolleegide sõnul, et peagi oleks siiski ka supernoovaplahvatust oodata.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.