Satelliit nimega Himawari-8 asub Jaapani kohal 36 tuhande kilomeetri kõrgusel geostatsionaarsel orbiidil ning seirab sealt Jaapani ja naaberpiirkondade ilmaolusid.

Daisuke Taniguchi Tokyo Ülikoolist ja ta kolleegid kasutasid aga nutikalt ära asjaolu, et satelliidi vaatlusvälja jääb niiöelda Maa serva tagant paistma ka tükike tähistaevast.

Selgub, et ka Betelgeuse satub iga päev korraks Himawari-8 vaatlusvälja, vaatlusandmed on aga huvilistele teadlastele vabalt kätte saadavad.

Taniguchi ja ta kaaslased vaatasidki järele, millised andmeid on Himawari-8 Betelgeuse kohta kogunud aastail 2017 kuni 2021.

Teadlastele sobis hästi, et satelliit oli vaatlusi teinud ka keskinfrapunakiirguse lainealas, milles Betelgeuset on vaadeldud suhteliselt vähe.

Analüüs näitas, et aasta 2019 lõpul ja aasta 2020 algul oligi Betelgeuse ümber tihenenud tolmupilv, mis tähe valgust varjas.

Veel selgus aga, et samal ajal langes ka tähe temperatuur umbes 140 kraadi võrra tavapärasest madalamale, millega kaasnes ka tähe enese tumenemine.

Mõlemat seletust on ka varem välja pakutud ja jõutud nüüdseks enamasti järeldusele, et peapõhjuseks oli tolmupilve tihenemine.

Taniguchi ja kaasautorid kirjutavad nüüd ajakirjas Nature Astronomy, et mõlema teguri toime tähe tumenemisele oli enam-vähem ühesuurune.

Betelgeuse on meist umbes 600 valgusaasta kaugusel asuv punane ülihiid, millest oodatakse supernoovana plahvatamist lähema saja tuhande aasta jooksul.

Supernoovaplahvatuseks valmistumist peeti algul ka Betelgeuse tumenemise võimalikuks põhjuseks.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.