Saksa ja Austria teadlased on kogunud lõunamandrilt pool tonni lund, vedanud selle Saksamaale ja uurinud, milliseid aatomeid seal on. Selgus, et üllatavalt rohkesti leidus Antarktika lumes muidu haruldast rauaisotoopi massiarvuga 60.

Dominik Koll Müncheni Tehnikaülikoolist koos oma kolleegidega välistab ajakirjas Physical Review Letters isotoobi maise päritolu ja peavad ainsaks võimalikuks allikaks tähtedevahelist ainet. Tähtedevahelisse ainesse võib raud-60 sattuda näiteks supernoovaplahvatuse tagajärjel.

Põnev on see, et Kolli ja ta kaaslaste uuritud lumi on sadanud vähem kui 20 aastat tagasi. Kosmilist päritolu aatomeid on langenud kindlasti ka mujale Maale, kuid Antarktika lumeväljad on üks meie planeedi puhtamaid kohti, kust kummalisi aatomeid on lihtsam leida.

On teada, et Päikesesüsteem liigub praegu läbi tähtedevahelise aine pilve. Oleme ses pilves olnud juba vähemalt mitukümmend tuhat aastat ja oleme vähemalt mitu tuhat aastat veel.

Antarktika lume eri vanuseid kihte uurides võiksime selle pilve siseehituse kohta täpsemat teavet saada.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.