Jupiter on Päikesesüsteemi suurim planeet, mille 67 kaaslase hulgas on kolm jäist kuud – Callisto, Ganymedes ja Europa. Kõige rohkem huvitab astrobiolooge umbes Kuu mõõtu Europa.

Galileo kosmosesondi mõõtmiste põhjal laiub Europa jääkatte all meri. Millised tingimused ookeanis valitsevad, pole täpselt teada, kuid tõenäoliselt võib kauge meri sobida elusolenditele. 

Europa olusid on üritatud jäljendada Maa peal. Kauge taevakeha veeproovi saamine on esialgu võimatu. Selleks peaks lendama kaugele kosmosse ning puurima läbi jääkatte, mille paksus ulatub kohati kuni 30 kilomeetrini. Ookeani oleks kergem uurida radariga, mille signaal tungib jääst läbi ja muutub jääkooriku ja vee piiril ning merepõhjas.

Selleks tuleb tekitada madala sagedusega raadiolained, mis ei sumbuks jääs ega kivimites. Neid tootvad saatjad on võimsad ning kulutavad liiga palju energiat, et neid Päikesesüsteemi teise otsa lennutada.

Ajakirjas Icarus ilmuvas uurimuses  pakkusid NASA teadlased välja võimaluse kasutada Jupiteri enda toodetud raadiokiirgust.

Jupiter on üks tugevamaid raadiokiirguse allikaid Päikesesüsteemis. Raadiolaineid tekitavad laetud osakeste pilved, mis on planeedi magnetväljas lõksus. Jupiteri raadiolained jäävad dekameeteralale ehk nende lainepikkus ulatub mõnekümne meetrini.

Uurimuse autori Andrew Romero-Wolfi kinnitusel peaksid need planeedi kuude uurimiseks sobima. Tema plaani kohaselt tuleks Jupiteri ja Europa vahele lennutada raadiovastuvõtja, mis hakkab püüdma Jupiterilt pärinevaid raadiolaineid ja Europa jäält pinnalt peegeldunud kaja. 

Nende võrdlemisel saab välja arvutada jääkatte täpse paksuse ja mere sügavuse. Europa atmosfäär on ülihõre ning see ei tohiks raadiosignaale oluliselt nõrgendada.