Astronoomid leidsid 128 uut Saturni kuud

Kaugel gaasihiiul on nüüd kokku 274 kaaslast, peaaegu kaks korda rohkem kui kõigil teistel Päikesesüsteemi planeetidel kokku.
Käsikäes üha paremate teleskoopide kasutuselevõtuga on teadaolevate Jupiteri ja Saturni kuude arv aasta-aastalt kasvanud. Veel möödunud aasta alguses hoidis rekordit enda käes Jupiter 95 kinnitatud orbiidiga kaaslasega.
Nüüd tunnustas Rahvusvaheline Astronoomia Liit ametlikult rahvusvahelise Kanada, Prantsusmaa ja Hawaii teadlastest koosneva töörühma paari viimase aasta jooksul tehtud leidude paikapidavust. Kokku märkasid nad Saturni ümber tiirlemas 190 seni tähelepanuta jäänud kuud.
Esialgu määras liit kaaslaste tähistamiseks neile ainulaadsed numbrite ja tähtede jadad. Hiljem saavad need nimed, mis põhinevad keltide, Põhjala ja Kanada inuittide jumalustel, järgides Saturni kaaslaste senist nimetamiskonventsiooni. Enamik uusi kaaslasi kuulub Põhjala rühma, mistõttu otsivad astronoomid vähemtuntud viikingite jumalusi. Uuringu juhtivteadur Edward Ashton nentis seejuures, et uute kaaslaste arvukuse tõttu on võib olla vaja muuta nimetamiskriteeriume.
Kaaslaste tuvastamiseks tegid astronoomid pikema ajavahemiku vältel pilte. Neid hiljem kombineerides, oli kuudelt peegeldunud valgushulk nende märkamiseks piisavalt suur. Kõik 128 uut kuud on ebakorrapärased kaaslased ehk kartulikujulised objektid, mille läbimõõt on vaid mõni kilomeeter.
Taoliste objektide arvu kiire kasvu tõttu võib töörühma hinnangul oodata tulevikus astronoomide kogukonnas vaidlust, kas kuude definitsiooni peaks täpsustama ning mis õigupoolest üleüldse kaaslasena kvalifitseerub. Samas märkis Ashton, et töörühm on võib olla jõudnud vähemalt praegu taoliste väikekehade tuvastamisvõimekuse piirini.
Tillukeste kaaslaste täpsemad vaatlused võivad anda teadlastele võimaluse kiigata varajase Päikesesüsteemi tormilisse ajastusse, mil planeedid rändasid ebastabiilsetel orbiitidel ning kehade kokkupõrked olid praegusest märksa sagedasemad.
Leitud kaaslased moodustavad rühmi. Viimane viitab sellele, et paljud neist on kunagiste suuremate objektide jäänused, mis viimase 100 miljoni aasta jooksul näiteks komeetide või teiste Saturni kuudega kokku põrgates purunesid. Kõik uued kaaslased liiguvad suurtel, elliptilistel orbiitidel, mis erinevad planeedile lähemal asuvate kaaslaste orbiitidest.
Parem arusaam Saturni kaaslaste loomisest võib samuti aidata lahendada küsimust Saturni rõngaste päritolu kohta. Astronoomide praeguste oletuste põhjal moodustusid need gaasihiiu kaaslaste lagunemisel gravitatsiooni toel.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa