Kummaline mikroob võib lisada evolutsioonipuusse uue haru ({{commentsTotal}})

Hemimastix kukwesjijk mikroskoobi all.
Hemimastix kukwesjijk mikroskoobi all. Autor/allikas: Yana Eglit/Dalhousie Ülikool

Sadakond aastat tagasi leitud mikroobid erinevad loomadest, seentest ja teistest päristuumsetest piisavalt palju, et väärida omaette evolutsioonipuu haru, leiavad olendite DNA-d uurinud Kanada teadlased.

Hemimastigoote (Hemimastigophora) märgati Kanadas Nova Scotia poolsaarelt kogutud proovides. Üherakuliste organismide läbimõõt on võrreldav väiksemate juuksekarvadega, jäädes alla 20 mikromeetri. Ringi liikumiseks kasutavad mikroobid keha mõlemal küljel paiknevat enam kui 12 viburit. Erinevalt enamikest teistest mikroorganismidest liigutavad nad neid vähemalt näiliselt täiestijuhuslikult.

Esimest korda jäid olendid loodusteadlastele silma juba 19. sajandil. Nende täpne liigitamine osutus aga sedavõrd raskeks väljakutseks, et tarvis oli vaja oodata kaasaegseid DNA järjestamise meetodeid. Analüüsi kaasasid teadlased nii teada-tuntud liigi Spironema kui ka vastleitud liigi Hemimastix kukwesjijk. Töörühmal ei õnnestunud ka seekord järjestada nende genoom tervikuna. Järjestatud DNA-st piisas aga nende fülogeneetilisse puusse paigutamiseks.

Dalhousie Ülikooli magistritudeng Yana Eglit järeldab kolleegidega tulemuste põhjal, et hemimastigoodid erinevad teistest organismidest rohkem kui näiteks seened loomadest. Seetõttu tuleks paigutada nad töörühma sõnul täiesti eraldiseisvasse evolutsioonipuu harru.

Hemimastigophora paigutus analüüsis täiesti uude elupuu harru. Autor: Eglit et al./Nature

Põlvnemisliin võis hargneda teistest organismidest juba miljardite aastate eest. Tüüpiliselt kaasnevad uute liigitustega kogukonnas aga teravad debatid, mistõttu ei pruugi olla tegu lõpliku määratlusega.

Hemimastigoodid toituvad teistest pisiorganismidest. Saagi püüdmiseks kasutavad nad raku ees paiknevat harpuunilaadset oga. End ohvri külge haakimise järel imevad nad nende tsütoplasmat. Tehtud tähelepanekute ja uuringute põhjal suudavad teadlased kasvatada hemimastigoote ka laboris. See avab võimaluse nende genoomi täielikuks järjestamiseks, millega puhkeda ähvardavaid konflikte lahendada.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: