Corentin Loron Belgiast Liege'i Ülikoolist ja ta kolleegid leidsid mikrofossiilidest kitiini, ainet, mida seente rakukestad sisaldavad.

Radioaktiivsete isotoopide sisalduse järgi määrasid nad fossiilide vanuseks 900 000 kuni miljard aastat. Fossiilides leidus nii seeneniitide kui ka spooride sarnaseid struktuure.

Avastus on tähtis, sest aitab paremini mõista eluslooduse evolutsiooni üldpilti.

Koos loomade ja taimedega kuuluvad seened päristuumsete ehk eukarüootide hulka. Et väga laias laastus on seened ja loomad omavahel üsna sarnased, siis oletavad Loron ja ta kolleegid, et ka algelisimaid loomi võis juba umbes miljardi aasta eest elada. Vanimad seniteada loomafossiilid on umbes 600 miljoni aastased.

Seened aga on tänapäeval ühed levinumad olendid, summaarselt biomassilt on nad taimede ja bakterite järel kolmandal kohal. Seente globaalne biomass on kuus korda suurem kui loomade, sealhulgas inimeste, elevantide ja sinivaalade oma. Ökosüsteemides on seente roll väga tähtis.

Loron ja kaasautorid kirjutavad oma avastusest ajakirjas Nature.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.