Kas teadsid, et:

• ühes supilusikatäies mullas on rohkem elusorganisme kui inimesi kokku kogu Maal;
• veerand maailmas elavatest organismidest elab mullas.
• intensiivne põllumajandus, kemikaalid, monokultuursus jmt tapab neid mullas elavaid mikroorganisme;
• Teadlased tunnevad praeguseks umbes 2% kõikidest mullas elavates mikroobidest. Kui need mikroobi-, seene jmt kooslused hävivad, kaotab muld oma viljakuse. See, omakorda, tähendab, et selles pinnases ei kasva taimed ning pinnas lendub ära nagu see juhtus näiteks 1930ndatel USA nn Dust Bowli nähtuse;
• muldades olevaid elusorganismide kooslusi ei ole võimalik taastada, sest muld on lisaks kõigele väga mitmekesine ning elusorganismide kooslus võib olla ühesugune ühes kohas, kuid juba 15 sentimeetri kaugusel täiesti teistsugune.

ERR Novaator usutles sel teemal Euroopa Teadusuuringute Ühiskeskuse maaressursside üksuse teadurit Arwyn Jonesi.

Maakeral on väga palju mulda – miks see teema veel tervikuna oluline on?

Muld on oluline, kuna see annab inimestele paljus seda, mis neid elus hoiab. Muld on põllumajanduse alus. Mullas kasvatatakse vilja, loomasööt kasvab mullas – kõik see, mida inimesed tarvitavad toiduks. Ja seepärast saabki öelda, et muld hoiab meid elus.

Aga ka näiteks riided, mida me kanname, kõik looduslikust kiust materjalid kasvavad mullas või tulevad taas loomadelt.

Aga muld või pinnas tervikuna puhastab vett, mida me joome. Samuti imab muld endasse atmosfäärist süsinikdioksiidi ning aitab meil selle kaudu toime tulla kliimamuutustega.

Arwyn Jones. Autor: JRC

Te ütlesite, et muld on seksikas, sest selles elab palju erinevaid organisme. Kas need elusorganismid on ohus inimtegevuse tõttu?

Jah, see on üks peamistest mullaviljakuse vähenemise põhjustest. Sellest, kuidas maad kasutatakse, sõltub nende organismide tervis. Teatud tüüpi põllumajandus, näiteks intensiivne kündmine, putukamürkide liigkasutus, pinnase katmine linnamaastikega – kõik see mõjutab seda, mis mullas toimub.

Ja see kõik vähendab lõpuks seda, kas ja mida meil on süüa.

Selle peale võime küsida – mis siis? Mikroorganismid ju taastuvad, lihtsalt me reostame natuke vähem.

See on väga keeruline ringlus, sest me võime küll mõjutada väikest bakterirühma, kuid muud organismid, mis nendest bakteritest sõltuvad, võivad tasakaalust välja viia kogu ahela. Kui me selle ahela murrame, kukub kogu toiduahel kokku ning selle ahela lõpus on meie toit või see, millest me oma elus sõltume.

Kui üks väike bakteriliik mullas sureb, siis kukub kokku kogu ökosüsteem, sest selle liigi tõttu pole ka enam õiget tüüpi seeni, vihmausse, kes hoiavad mulda viljakana.

Seega peaks meile üks vihmauss minema rohkem korda kui pandakarud või tuunikalad?

Kas just nüüd rohkem, aga me peaksime mõistma, mis on see, mida vihmaussid meile pakuvad. Pandad on haruldane liik ning neid tuleb kaitsta, kuid teatud mullaorganismid nagu vihmaussid tagavad mullas viljakuse ja pakuvad keskkonnateenuseid, millest me sõltume.

Mida mina üksikisikuna saan teha, et olukord oleks parem?

Üks lihtsamaid asju on teadvustada oma tarbimise mõju. Kust sinu toit tuleb, kuidas seda toodetakse, kas ja milline mõju on sel mullaseisundile.

Kui me raiskame toitu, siis raiskame ka seda mulda, milles see on kasvanud. Juba ainuüksi toidu säästlik kasutamine nii, et te seda ei peaks ära viskama, tuleb kasuks.

Kui teil on aed, siis näiteks selle asemel, et osta poest kompostmulda, mis sageli on ka tehtud toidutaimedest, võiksite teha ise komposti oma köögi- ja aiandusjäätmetest.

Hoolikalt tasub mõelda, kus saab piirata taime- ja putukamürkide kasutamist. Näiteks saab istutada taimi, mis looduslikult kaitsevad teatud putukate vastu.

Kui ehitate maja juurde parklat, võiksite mõelda sellele, kuidas parkimisplatsilt pääseks vesi ikkagi pinnasesse. Ärge betoneerige ega asfalteerige seda.   

Euroopa Teadusuuringute Ühiskeskus teeb ülevaatlikku muldade uuringut. Me kogume kümneid tuhandeid mullaproove kõigist Euroopa riikidest. Paljudes proovides analüüsime DNA-d, et mõista, milline bioloogiline mitmekesisus selles tegelikult elab. Seda analüüsi teeb meile Tartu Ülikool. See on suurepärane praktiline näide, kuidas Eesti aitab meil mõista muldade bioloogilist mitmekesisust.

Sellest, mida teevad Eesti teadlased Euroopa Teadusuuringute Ühiskeskuse uuringu juures ning mis seisus on Eesti mullad, saab täpsemalt kuulata Vikerradio saates "Huvitaja" neljapäeval kell 10.