4 soovitust koduaia mulla valimiseks ja viljakana hoidmiseks
Millist mulda osta lillepotti või tomatitele? Kuidas oma kodumuld nii tomatite-kurkide kui ka lihtsalt muru tarvis viljakaks teha? Tartu Ülikooli ajakirjandustudeng Gitta Riener uuris seda Eesti Maaülikooli mullateaduse professorilt Alar Astoverilt.
Kohalik muld on igas paigas sealse elu alus. Muld on keskkonna komponent, mis ühelt poolt kaitseb põhjavett, aga teiselt poolt osaleb atmosfääri süsinikuringes. Oluline on silmas pidada, et loomulikult erineb muld nii globaalses mõttes erinevates maailma otstes kui ka kahe erineva põllu või aianurga vahel väga palju.
1. Mõtle enne poodi minekut, mille jaoks mulda juurde vaja on.
"Kui räägime kodu- või hobiaiast ja lillepotimulla uuendamisest, siis on vaja väikest kogust. Kaubanduskeskustes, ehituspoodides on müügil kasvumullakotid. Neis väikepakendites müüakse enamasti turvasmulda. See on hästi orgaaniliste ainete rikas. Põhimaterjal on rabaturbast pärinev muld. See on hästi kerge ja steriilne ning väga eelistatud kasvukeskkond. Aga oma olemuselt on raba hästi toitainevaene keskkond ja järelikult ka see rabamuld, mis potti pannakse," selgitab Astover.
Selleks, et need mullad taimedele sobivaks teha, tuleb sinna lisada vajalikud toitained ning tarvis on ka neutraliseerida selle mulla pH tase. Turvas tagab mulla parema õhustatuse.
"Tõenäoliselt on valik poodides mitmekesine. Aga peab arvestama, et kui muld osta ja lillepotti panna või kasvuhoonesse laiali laotada, siis toitainete varu, mis sinna väetistega on juurde pandud, kipub üsna kiiresti otsa saama. See tähendab, et turvasmuld pakub küll kasvukeskkonda, aga tõenäoliselt vähemalt kuu aja möödudes peab toitaineid ise juurde lisama. Muidu jäävad taimed nälga," räägib Astover. Samuti lisab ta, et siit edasi on juba valikute küsimus, kas kasutada orgaanilisi või mineraalväetisi.
2. Ära hoolitse üle!
Hobiaednike peamine viga on mullateadlase hinnangul ülehoolitsemine. Samuti teadmine ja usk, et kompost on mullale ja taimedele üdini hea. Astover toob võrdluse, et komposti kasutamine väetisena on justkui supile maitseainete lisamine. Kui soola või pipart sinna liiga palju saab, on ju supp rikutud. Samamoodi võib ka väga väärtusliku maheda kompostiga mulda liiga palju toitaineid viia ja see võib taimedele idanemiskeskkonna ebasoodsaks muuta ning väga toitaineterikas väetis võib osutuda keskkonnale koormaks.
Selleks, et oma elu lihtsamaks teha, ei ole tarvis muru üle toita. Muru rajamisel ja hooldamisel on oluline see, et taimekasv ei oleks nii kiire ja intensiivne. "Vastasel juhul võib juhtuda, et suvel ei niideta muru vaid kord nädalas, vaid juba iga kolme päeva tagant on muru nii võimas, et vajab niitmist," seletab Astover. Kui muld on väga toitaineterikas või on lisatud lämmastikurohket väetist, siis rohtse massi kasv on väga kiire.
Sellise olukorra vältimiseks tuleks muru kasvatamisel eelistada pigem liivakat mulda. See tagab ka selle, et kui sademeid on korraga palju, siis üleliigne vesi nõrgub kiiresti mullast läbi. Kui muld on liiga savikas, siis kipub vesi maapinnale jääma ja märjemal ajal on see muruala kasutamatu: sellel käimine tallab mulla liigselt ära ja sealne taimik ei saagi väga hästi kasvada.
3. Kontrolli vahetatava mulla kvaliteeti.
Suurtel maa-aladel põllukultuuride kasvatamisel peetakse silmas, et ühel alal ei kasvatataks mitu aastat järjest samu taimi. Seda on tarvis, et võimalikest haigustekitajatest lahti saada ning selleks, et muld uueneks. Samas koduaias seda loomulikult naljalt teha ei saa. Väikeses kasvuhoones või aialapil tahame ka järgnevatel aastatel samas kohas tomatit või kurki uuesti kasvatada.
Sellisel juhul on oluline jälgida, millist mulda näiteks uue aia rajamisel või mulla vahetamisel kokku osta. "Kui müügikuulutuse "müüme mulda" ajendil mulda soetada, siis on alati risk selles, et need mullad kooritakse ehitusaladelt. Ja teinekord juhtub nii, et segatakse ja pannakse ühte hunnikusse mulla viljakas huumuskiht segamini mulla alumiste kihtidega. See muld tõenäoliselt nii füüsikalistelt kui ka keemilistelt omadustelt aia jaoks väga sobilik ei ole," toob Astover näite. Silmaga vaadates ei tohiks mullas olla võõraid asju, näiteks ehitusprahti ja jäätmeid. Sellisel juhul tulekski pigem analüüsidesse investeerida ja eelistada laboris kontrollitud mulda.
4. Kasvata mulla võimekusele vastavat taimestikku.
Astover kinnitab, et muld on suur elusorganismide kogum ja samamoodi nagu hoolitsetakse oma koduloomade eest, peaks ka mulla eest head hoolt kandma.
Õige hoolitsemise, kaitse ja optimaalse kasutamise põhimõte seisneb eelkõige selles, et sel kasvab võimetekohane taimkate. "Tuleb kasvatada selliseid taimi, mis teatud mullaga kokku sobivad," võtab Astover põhimõtte lühidalt kokku.
Kogu see taimik loob uut väärtust kõigi mulla vihmausside, bakterite ja seente jaoks. Ja kui neist taimedest jääb väheks, siis ei tasu kindlasti väetamist karta. Paljudel on väärarusaam, et see on justkui kurjast ja mürgitamine. Kindlasti ei ole. Õige ja tasakaalustatud väetamine pakub nii taimedele kui ka kõikidele elusorganismidele mullas toitu ja samuti energiat. Ilma selleta ükski ökosüsteem toimida ei saa.
Mulla olukorra teemat uuris ERR Novaator koos Vikerraadio saatega "Huvitaja", mis neljapäeviti valmibki koostöös Tartu Ülikooli ajakirjandustudengitega. Saate toimetaja on Allan Rajavee ning reporterid Tartu Ülikooli ajakirjandustudengid Juhan Javoiš ja Gitta Riener. Soovitame lugeda mulla teemal lugusid:
Teelusikatäies mullas on rohkem elusorganisme kui inimesi maakeral
Põldude sööti jätmine päästaks mulla ja kliima
Ja kuulake kindlasti ka tudengite "Huvitajat":
Toimetaja: Marju Himma