Mullalõhn aitab bakteritel levida ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Bruno Kelzer/Unsplash

Kevadel, pärast vihmasadu hakkab muld jälle lõhnama. Aga miks muld lõhnab? Teadlased on nüüd sellele küsimusele vastuse leidnud.

On juba senigi teada, et mulla lõhnaainet geosmiini toodavad bakterid perekonnast Streptomyces. Rootsi ja Briti teadlaste väitel teevad nad seda selleks, et meelitada ligi hooghännalisi.

Paul Becher Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikoolist ja ta kolleegid seadsid mullapinnale üles väikesi püüniseid, mille sisse asetasid Streptomyces-baktereid. Peale selle seadsid nad üles ka teisi samasuguseid püüniseid, mille sees neid baktereid ei olnud.

Teadlased oletasid esmalt, et bakterite lõhn toimib teistele olenditele signaalina, mis hoiatab neid bakterite toksilisuse eest. Kuid selgus sootuks muu.

Selgus, et Sterptomycestega täidetud püünistesse ronis rohkesti hooghännalisi, lülijalgsed loomakesi, kes on natuke putukate moodi, aga keda tänapäeval enam putukateks ei peeta.

Hooghännalised söövad mitmesuguseid imepisikesi olendeid, sealhulgas ka Streptomyceseid. Tuleb välja, et need bakterid on hooghännalistele vist lausa maiuspalaks.

Ilma Streptomycesteta püünistesse hooghännalisi ei tulnud. Putukaid ja ämblikulaadseid aga ei meelitanud eriliselt ka Streptomyceseid sisaldavad püünised.

Et olla päris kindel, et hooghännalised just mullalõhnalise geosmiini peale kohale saabuvad, tegid teadlased ka laborkatseid, kus kinnitasid hooghännaliste pisikeste tundlate külge pisikesed elektroodid ja pihustasid nende ümber õhku geosmiini.

Ja ennäe, geosmiinipahvaku peale tõusis hooghännalistel neuronite elektriline aktiivsus järsult. Muud proovitud ühendid sellist reaktsiooni ei andnud.

Edasi panid teadlased tähele, et Streptomycesed toodavad mullalõhnaainet eriti rohkesti just sel ajal, mil nad moodustavad spoore.

Kui hooghännaline baktereid sööb, satub ka spoore talle kõhtu või jääb lihtsalt kehapinna külge. Nii saavad spoorid hooghännalise väljaheidete või lihtsalt kehapinna kaudu levida.

Tundub, et lõppkokkuvõttes tuleb selline levimisviis bakterkonnale kasuks, hoolimata sellest, et neid seejuures ka süüakse. Siit ka siis endast teada andmine lõhnaaine abil.

Becher ja kaasautorid annavad oma tulemustest teada ajakirjas Nature Microbiology.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: