Sama kinnitab statistika täiskasvanute kohta. Maailma suurim pornograafiat vahendav lehekülg Pornhub avaldas 2017. aasta statistika, millest tuleb välja, et keskmine eestlasest külastaja on 36-aastane Haapsalu, Rakvere või Viljandi elanik. Kokkuvõtlikult on Eesti ülemaailmses statistikas pornograafia tarbimise osas 88. kohal.

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi kommunikatsioonijuhtimise magistrant Anett Männiste nendib, et vaatamata kõigele sellele pole Eestis varasemalt kaardistatud täiskasvanute kogemusi pornograafilise sisuga. See tähendab, et praegu puudub täpsem teadmine kas, kui palju ja milliseid kanaleid kasutades täiskasvanud pornograafilise sisuga materjale tarbivad.

Mis sellest?

Anett Männiste uurib oma magistritöös Eesti täiskasvanute kokkupuuteid pornograafiaga ja kaardistada pornograafilise meediasisu tarbimisega seotud pädevusi. Seda kõike uurides on võimalik toetada seksuaalhariduse edendamist, leida teemasid, millest on vaja rääkida, ent mis praegu jäävad kõrvale. Sealhulgas näiteks sellest, mis on pornograafilise sisu eripärad ja kuidas pornograafia erineb reaalsusest.

Töö juhendaja, Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsiaalmeedia lektor Maria Murumaa-Mengel nendib, et märkimisväärse hulga inimeste arvates on tegemist teemaga, mida ei peaks üldse avalikult käsitlema.

"Pornotarbimisest mõeldakse kui veidrusest või hälbivast käitumisest, ent uuring-uuringu järel, mida viiakse läbi väga erinevates maailma paikades, näitab, et pornograafilist meediasisu tarbib pigem suurem osa inimestest kui marginaalne grupp. Pornograafiat ei vaadelda tänapäeval enam sajaprotsendiliselt negatiivses valguses, kuna see on paljude inimeste igapäevaelu osaks saanud ja peame seda arvesse võtma," ütles Murumaa-Mengel.

Pornograafilist sisu luuakse paljude erinevate eelistuste ja sihtrühmade jaoks ning sageli on see oluline materjal, mis võib anda uusi teadmisi iseenda seksuaalsuse kohta.

Vildakas pilt reaalsusest

Murumaa-Mengel selgitab, et peavoolu-porno räägib üsna ühetaoliseid lugusid ja näitab väga selgelt raamistatud stsenaariume. "Mõni aasta tagasi [2016. aastal] kaitses Carmen Karnö oma bakalaureusetöö, milles intervjueeris erinevaid seksuaaltervise ja -hariduse eksperte ning selgus, et pornoreaalsuse tõe pähe võtmine võib näiteks noorte eagrupis põhjustada palju väärarvamusi ja rahulolematust iseenda ning oma (tulevaste) seksuaalsuhetega," räägib Murumaa-Mengel.

Nii näiteks on nõustajad kokku puutunud olukordadega, kus noored kirjeldavad pornograafilisest meediasisust mõjutatud kogemusi ja arvamusi - näiteks valulikke vahekordi, oma keha tajumist "koleda" ja "valena" jne - mõistmata sealjuures, et pornograafia on produktsioon, millel on päris seksi, tunnete ja suhetega sageli vähe ühisosa.

Meetodina kasutavad Murumaa-Mengel ja Männiste e-küsimustikku, milles uurivad vastajatelt, kas, millist ja kui palju pornograafilist sisu tarbivad ning mis põhjustel. Ühtlasi ka selle kohta, millised pädevused on pornograafilise sisu tarbimisel vajalikud. Lisaks paluvad uurijad kirjeldada, kas ja mida peaks pornograafiast praeguses seksuaalhariduses rääkima. Uuringus saavad osaleda 18 ja vanemad inimesed täites uuringu küsimustiku.

Eestimaalased ja kondoomikasutus

Seksuaalkäitumise ja -hariduse teemadel tasub rääkida veel sellegi tõttu, et möödunud aastal välja tulnud Tervise Arengu Instituudi (TAI) uuring "Eesti täiskasvanud elanikkonna seksuaalkäitumine 2017" näitab, et 18- kuni 79-aastaste eestimaalaste seksuaalelu on aktiivne.

Uuringust kerkisid esile aga mõningad muret tekitavad trendid, üks on see, et üle poole täiskasvanud eestimaalastest (59%) ei kasuta juhusuhtes kondoomi. TAI andmetel on Eesti uute HIV-i juhtude arvu poolest esikohal; kui Eestis registreeritakse aastas 100 000 elaniku kohta umbes 25 uut HIV-juhtu, siis Euroopas on see näitaja kuus. Kondoom ei aita mitte vaid rasedusest hoiduda, vaid ka sugulisel teel levivaid haigusi takistada.

Lõviosa uuringus osalejatest (94%) oli uuringule eelnenud aasta jooksul vahekorras püsisuhte partneriga, juhusuhte partneriga oli vahekorras 13%. Seksuaalselt aktiivsetel eestimaalastel on viimase aasta jooksul olnud 1,5 partnerit, kogu elu jooksul aga keskmiselt 10,2.

Kondoomi mitte kasutamist põhjendasid uuringus osalejad sellega, et nad ei usu, et partneril võiks olla mõni sugulisel teel leviv haigus (30%), kondoomi kasutamine ei tulnud meelde (29%) ja veerand vastasid, et kasutasid katkestatud vahekorda. Uuringust tuli välja, et vastajatel, kes tunnistasid probleeme alkoholi tarvitamise või narkootikumidega, oli rohkem juhusuhteid.

Esimest korda uuriti põhjalikult vanemaealiste eestimaalaste seksuaalelu ja -tervist. Selgus, et 60- kuni 69-aastastest meestest on seksuaalselt aktiivsed 58% ja naistest 30%; 70- kuni 79-aastastest vastavalt 35% ja 15%. Vanemaealised on oma seksuaaleluga veidi vähem rahul kui küsitluses osalenud keskmiselt – nii naiste kui ka meeste hulgas on seksuaaleluga rahul veidi enam kui pooled.

Mis uuringust veel välja tuli? Kuivõrd olete teie teadlik eestlaste seksuaalkäitumisest? Kui vanalt keskmiselt alustab eestimaalane seksuaaleluga? Mis on põhjused, miks selle alustamisega oodatakse? Kui paljud eestimaalased otsivad seksuaalpartnereid mobiiliäpist või veebist? Täna kell 10.05 on Vikerraadios saade "Huvitaja", kus tuleb seksuaalkäitumisest ja pornograafilise meediasisu tarbimisest juttu. Saate on ette valmistanud Tartu Ülikooli ajakirjandustudengid ning nende koostatud on ka järgnev test, kus saate panna proovile oma teadmised seksuaaltervisest.